|
Statistikat
sulgpallimängust |
|
Tennis versus sulgpall
Sulgpallis
vajatavad kiirus ja vastupidavus on kaugelt suuremad kui mistahes teisel
enamlevinud reketispordialal.
Järgnevalt
on omavahel võrreldud kaht 1985. a. tippfinaali tennises ja sulgpallis.
(Ühtki uuemat
uurimust pole mulle kätte juhtunud, aga sulgpallis on mängu
intensiivsus ainult kasvanud, tennises osaliselt seoses servikiiruse
suurenemisega isegi vähenenud.)
|
Tennis
|
Sulgpall
|
Wimbledon (finaal):
Boris Becker - Kevin Curren
(6-3, 6-7, 7-6, 6-4).
|
Maailmameistrivõistlused (finaal):
Han Jian - Morten Frost
(14-18, 15-10, 15-8).
|
Aeg: |
3 tundi ja 18 minutit
|
1 tund ja 16 minutit
|
Pall mängus: |
18 minutit
|
37 minutit
|
Intensiivsus*: |
9 %
|
48 %
|
Pallivahetusi: |
299
|
146
|
Lööke: |
1004
|
1972
|
Lööke pallivahetuse kohta: |
3,4
|
13,5
|
Läbitud distants: |
3,2 km
|
6,4 km
|
* - tegelik palli mängusolemise aeg jagatuna matshi kestusega
Seega läbiti sulgpallis üle kahe ja poole korra lühema
ajaga kaks korda pikem distants ja sooritati peaaegu kaks korda rohkem
lööke. See võrdlus iseloomustab ilmekalt sulgpalli kui
võistlusspordi olemust.
Veel statistikat
Baylori Ülikooli (USA) Kehakultuuriteaduskonnas (1990-ndatel) läbi viidud
uuringute kohaselt kestab kolmegeimiline mäng keskmiselt 45 minutit,
millest pall on mängus 20 minutit. Selle aja jooksul teeb üks
mängija oma liikumises vähemalt 350 üle 90-kraadist suunamuutust
ja lööb palli umbes 400 korda. Umbes 150 neist löökidest
on sooritatud nn. täisõlaga (kogu kerega). Normaalses konditsioonis
mängijal võib pulls tõusta 72-lt löögilt 125-le
südamelöögile minutis.
|