Esimese Eesti Vabariigi ajast on
teada, et sulgpalli mängiti Tallinna Kommertskoolis, ilmselt siis
kehalise kasvatuse tunnis. Mänguks vajalik varustus - reketid, pallid
ja võrk - laenutati tolleaegsest Inglise saatkonnast.
Sulgpalli edasine levik Eestis
(ENSV-s) on tihedalt seotud selle mängu levikuga NSVL-s. Aastal 1957
peeti Moskvas ülemaailmse noorsoo ja üliõpilaste festivali raames
esimesed suuremad sulgpallivõistlused NSVL-s. Sellest alates võibki rääkida
sulgpalli kui võistlusspordi levikust siinsel 1/6-l planeedist. 1962.
aastal korraldati üleliidulised võistlused kosmonautide karikale,
1963. aastal asutati NSV Liidu Sulgpalli Föderatsioon ja peeti esimesed
üleliidulised meistrivõistlused.
Eesti NSV-sse jõudis sulgpall
sellel samal 1957. aastal, kui Moskvas kingiti Johan Lõssovile komplekt
sulgpallivarustust (Aasia üliõpilaste poolt). Tuntud korvpallur ja
treener töötas tollal TPI-s, kus ta kingiks saadut ka üliõpilastele
kasutada andis. Võimalusest tegeleda uue sportmänguga haaras kinni TPI
kehalise kasvatuse õppejõud Harri Erm, kes asus tudengitele läbi
viima sulgpallitreeninguid.
Esimesed võistlused Eestis toimusid 1963. aastal TPI lahtiste võistlustena,
mis muide toimuvad siiamaani.
Üleliidulistest võistlustest võtsid ENSV sulgpallurid
esmakordselt osa 1964. aastal.
Samal, 1964. aastal, asutati ka Eesti NSV Sulgpalliföderatsioon
(reorganiseeritud Eesti
Sulgpalliföderatsiooniks 25.10.1989).
Aastal 1965 viis oma võistluse läbi ka Tallinna Lastestaadion
(instruktori Villi Vainola juhtimisel), millest võtsid osa ka hiljem
NSVL-s medaleid võitnud õed Reet ja Riina Valgmaa, kes mängisid
noormeeste vastu.
Samal, 1965. aastal, toimusid Tallinnas Luise tänava võimlas ka
esimesed Eesti Meistrivõistlused sulgpallis. Võitsid Jüri Tarto
(pildil) ja Helle-Mall Pajumägi (kõigi Eesti meistrite nimed läbi
aegade leiad Eesti Meistrivõistluste
lehelt).
1965. aastal toimus ka esimene Eesti-Läti-Leedu kolmikkohtumine
sulgpallis (Balti matš). Esimesel kolmel aastal leppis Eesti seal
kolmanda kohaga, esimene võit naabrite üle saavutati aastal 1968, kui
koondisse kuulusid Skaidrite Nurges, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Jüri
Tarto, Raivo Kristjanson ja Jaak Nuuter (pikemalt Balti matšide
ajaloost vt. Balti matšide
lehelt).
Esimesed Eesti Noorte Meistrivõistlused sulgpallis toimusid
aastal 1968 Tallinnas, mängiti kolmes vanuseklassis.
Läbi aegade on Eesti täiskasvanute meistrivõistlustelt enim
medaleid võitnud Mare Pedanik (Reinberg) - 39, sh. 21 kuld-, 12 hõbe-
ja 6 pronksmedalit. Enim meistritiitleid on Reet Valgmaal - 30 (medaleid
kokku 34). Meestest on enim medaleid võitnud juba meie juurest lahkunud
Jaak Nuuter - 33, sh. 14 kuld-, 7 hõbe- ja 12 pronksmedalit.
NSV Liidu meistriks täiskasvanute seas on tulnud Reet Valgmaa
(pildil) naispaarismängus koos Liidia Markovaga (Leningrad). Paarismängus
on medalile tulnud ka Riina Valgmaa. Üleliidulistel noorte meistrivõistlustel
on Reet Valgmaa saavutanud kaks meistritiitlit nii üksik- kui ka
paarismängus, Riina Valgmaal on kaks tiitlit paarismängust ja üks hõbemedal
üksikmängus. Noormeestest on NSVL-i noortemeistriks tulnud Henri
Aljand, paarismängus on korra medalile tulnud ka Tiit Vapper.
NSVL-i koondisse on kuulunud Reet Valgmaa (mängis Inglismaa
vastu). Noortest on olnud NSV Liidu koondise kandidaadid Tiit Vapper,
Mare Reinberg (Pedanik), Katrin Paeväli (Aru), Andres Ojamaa, Anneli
Lambing (Parts), Terje Lall.
Sulgpalli olümpiadebüüdil 1992.
aastal Barcelonas mängis USA võistkonnas väliseestlane Cris Jõgis,
kes on mitmekordne USA sulgpallimeister.
Nii Rahvusvahelise
Sulgpalliföderatsiooni (IBF) kui ka Euroopa
Sulgpalli Liidu (EBU) liige on Eesti Sulgpalliföderatsioon
aastast 1992.
Tänud Koit Murule.
|