armastuse vemp2 (3)

Getter elas nõnda edasi ning mödus 2 aastat.
Ta läks ühel hommikul kooli, kuid tema õde polnud koolis. Kodus rääkis ta sellest emale, kuid Siret arvas, et Karina on piisavalt vana ning teab, mida teeb.
Karinat ei olnud koolis ka järgmine päev ja Getterit haaras uudishimu.
Järgmine hommik ärkas ta varem, sest Karina tunnid algasid temast tunnikese varem. Emale ütles ta, et neil on täna järelevastamise tund enne teiste tundide algust.
Karina lahkus ning siis ka Getter. Jälitatav kõdis rahulikult kooli poole ja varsti hakkas Getterile tunduma, et karina läheb täna kooli, aga viimane teeots, millele sai enne koolimaja keerata oligi see kuhu läks Karina. Sellel teel ei kõndinud ta kaua, vaid peatus juba neljanda maja juures. Karina astus väravast sisse ning Getter piilus põõsa tagant kuidas vanem õde lasi uksekella ja uksele ilmus poiss. Ei, see polnud lihtsalt poiss, see oli Karina klassi popim ja ilusaim poiss. Getter oli teda näinud Karina klassipildil ning viimasel ajal pajatas õde temast iga õhtu, nüüd sai Getter aru, milles asi. Kuid Getter jäi ammuli sui vahtima, ta sulas, ta tundis midagi, mida polnud kunagi varem tundnud, Ta armus selle poisi ilusse. Getter tuli maapeale tagasi, kui Karina ja Tarmo, nii oli selle poisi nimi, suudlesid. Tal oli ilge tahtmine nende juurde joosta, täiest kõrist karjuda ning seejärel ise Tarmot suudelda, kuid ta andis endale aru ja kohe kui suured olid sisse läinud jooksis ta Alexi juurde. Alles Alexi kodu ukse ees tuli Getterile meelde, et Alex oli koolis. Ka tüdruk ise jooksis kooli, et mitte pärast emale aru anda. Koolist ei tulnud midagi välja, kuna ta mõtles koguaeg, mida Karina ja Marko praegu teevad. Ta teadis küll, et see poiss on talle võimatu, kuna Marko oli tast kolm aastat vanem, Karina klassivend ja tagatipuks pidas poiss karinat maamatsiks ja nohikuks.
Pärast tunde jooksis Getter koju õppis kähku ning jäi magama.
.........
jätkub
.........

Autori kommentaar »