Postitused

KUI KAOB USK DEMOKRAATIASSE

Kujutis
Kui Eestis kaob usk demokraatiasse, on ees väga haprad ajad. Ajalugu on selles meile juba kord väga valusa õppetunni andnud – 1930. aastatel. Kas me tõesti laseme asjadel omasoodu kulgeda, kui on õhkõrngi võimalus, et midagi sarnast võib taas aset leida? Eesti praeguse valitsuse juhtivpoliitikute seisukohad USA, Leedu, Soome või Rumeenia valimiste kohta või ka läbi sõrmede vaatamine õigusriigi põhimõtete väänamisse Ungaris ja Poolas mitte üksnes ei halvenda suhteid meie liitlastega ega aseta Eestit virtuaalsesse rahvusvahelisse     isolatsiooni, vaid on ka otseseks ohuks meie enda demokraatliku riigikorralduse püsimisele.     Demokraatia erosioon on kahjuks maailmas levimas kiiremini, kui me tajume, mistõttu ei pruugi me osata selles veel ohtu näha. Vaba maailma vaieldamatu liiderriik Ameerika Ühendriigid on vastakuti enneolematu olukorraga, kus valimised kaotanud president ja samadel valimistel oma koha võitnud kongresmenid ei tunnista valimistulemusi. Sotsiaalmeediat kasutades on loo
Postita kommentaar
Lisateave

KUIDAS SAADA LORDIKS, SIBERI LORDIKS

Kujutis
Kuidas saada 40-aastaselt eluaegseks Suurbritannia lordiks, olles sündinud Nõukogude Liidus? Kas piisab sellest, et olla KGB ohvitserist miljardäri poeg? Või on vaja mängu tuua Läänes siiani armastatud Mihhail Gorbatšov? Või on vaja saada Briti kodanikuks ning jääda meelde kuninglikule õukonnale? Või tuleb lihtsalt saada Briti peaministri heaks sõbraks?   Kõik need eduks vajalikud tegurid on olemas Jevgeni Lebedevil, kes alates käesoleva aasta jõulukuust on ametlikult Briti parlamendi ülemkoja liige. Teda teatakse nüüd kui Siberi ja Hamptoni lordi. Kõige selle taustal kipub aga jääma kõlama üks paratamatu küsimus – kas kogu loo laiem taust ei viita mitte ühele killule Venemaa pikaajalisest mõjutustegevusest lääneriikide sisepoliitika hägustamiseks, antud juhul siis Suurbritannias?      Kogu see lugu tunduks uskumatuna, kui see poleks tõsi. Juba ainuüksi uue paruni tiitel – “Vene Föderatsioonis asuva Siberi lord” – kõlab 2020. aastal kui kehvapoolse romaani peategelase vägisi otsitud er
Postita kommentaar
Lisateave

ABIELUREFERENDUM KUI EESTI BREXIT

Kujutis
Abielureferendumil, kui see peaks üldse toimuma, ei otsustata ainult selle üle, kes Eestis võivad edaspidi abielluda ja kes mitte, vaid ka millisesse maailma hakkab Eesti mõtteliselt kuuluma. Ülekantud tähenduses on see meile kui brittidele  Brexit , kus lühiajalise sisepoliitilise kasulõikamise nimel polariseeriti elanikkond muuhulgas ka mõjuvaid väärkujutelmi kasutades ning lõpptulemusena toodi ohvriks riigi strateegilised huvid kaasaegses maailmas.    EKRE survel ühiskonda lõhestava rahvaküsitluse tegelik valik on selles, kas Eesti jääb edasi truuks demokraatlikule vähemuste õigusi kaitsvale lääne ühiskonnamudelile või vajub autoritaar-patriarhaalse küünilise populismi raskuse all pigem tagasi Vene mõjusfääri.   Meie omaaegne edu kiirel liitumisel Euroopa Liidu ja NATOga on seletatav muuhulgas Eesti toonaste valitsuste kindla sooviga teha kõik selleks, et ennast lahti haakida Nõukogude impeeriumi taagast ja sulanduda tagasi vaba maailma poliitilisse kultuuriruumi.    Eesti diplomaat
Postita kommentaar
Lisateave

ESTONIA-US RELATIONS AFTER BIDEN'S VICTORY

Kujutis
The most important strategic goal of Estonian foreign and security policy is to maintain and strengthen the allied space of democratic countries at the heart of which lie the United States of America. Cavalier of the Order of the Cross of Terra Mariana Joe Biden winning the presidential election created good premise for cooperation and unity in the free world. It is also the victory of dignified and respectful policy.   Joe Biden's victory holds at least three positive aspects for Estonia-USA relations. NATO members can breathe easy because the new U.S. president will not be toying with the idea of abandoning its allies to face deepening international challenges alone. U.S. military presence in Europe will be retained, while Biden is not likely to overlook Europeans' modest defense spending or violations of the principles of rule of law and protection of minorities in some European countries.   Secondly, Biden perceives Russia as the greatest threat to national security. In ris
Postita kommentaar
Lisateave

EESTI-USA SUHTED JOE BIDENI VÕIDU JÄREL

Kujutis
Eesti välis- ja julgeolekupoliitika kõige tähtsamaks strateegiliseks eesmärgiks on hoida ja tugevdada demokraatlike riikide liitlasruumi, mille keskmes asuvad Ameerika Ühendriigid. Maarjamaa risti kavaleri Joe Bideni võit presidendivalimistel loob head eeldused koostöö ja kokkuhoidmise tugevnemiseks vabas maailmas. See on ühtlasi ka väärika ja lugupidava poliitika võit.     Bideni võidul on vähemalt kolm positiivset mõjutegurit Eesti-USA suhetele. Esiteks mõistab Biden väga hästi, et atlandiüleste suhete tugevusest sõltub ka Ühendriikide julgeolek. NATO liikmed võivad olla rahulikud, sest USA uus president ei mängi mõttega jätta liitlased maha või üksinda üha süvenevate rahvusvaheliste väljakutsetega. USA sõjaline kohalolek Euroopas jääb alles, kuid see ei tähenda, et Biden vaataks läbi sõrmede näiteks eurooplaste madalatele kaitsekulutustele või õigusriigi põhimõtete ja vähemuste  kaitse riivele üksikutes riikides.   Teiseks, Bideni meelest lähtub Ameerika Ühendriikidele suurim julgeo
Postita kommentaar
Lisateave

MILLINE USA PRESIDENT VASTAKS EESTI OOTUSTELE?

Kujutis
Vastamaks lähipäevil kõlada võivale küsimusele, kes võiks olla Eestile kasulikum USA president – kas Donald Trump või Joe Biden, tuleks esmalt mõelda sellele, millised on meie endi ootused Ameerika Ühendriikidele järgmise nelja aasta jooksul.    Alustada võib sellest, et USA on olnud ja on Eesti julgeoleku tagamise seisukohalt kõige olulisem liitlasriik. Ühendriikide najal on püsinud senise vaba maailma ruumikorraldus ja turvaala. Ükskõik kui palju Euroopa suuremad ka ei püüaks rõhutada strateegilist autonoomiat, Ühendriikide võimeulatust diplomaatiast ja kaitsejõududest dollarini arvestades pole Washingtonile alternatiivi. Seega sõltub kogu läänemaailm Hiina ja Venemaa ambitsioonide ohjeldamisel endiselt USA poliitilisest kursist.   Eesti ootustele vastaks USA kõige paremini siis, kui riik ...     ... tajuks oma liidrirolli tähtsust demokraatlike riikide seas, sest endassetõmbununa või arrogantsena (stiilis  America First ) ei suudeta tagada ka USAle endale oluliste strateegiliste ees
Postita kommentaar
Lisateave

TRUMP ON OLNUD PUTINI PANTVANG

Kujutis
Vaadates tagasi Donald Trumpi neljale presidendiaastale tuleb tõdeda, et Ameerika Ühendriikide ja Venemaa suhted pole nii halvad olnud 1980. aastate algusest. Põhjuseid tuleb eeskätt otsida Venemaa agressiivses läänevastases välispoliitikas ning selleski, et vähemalt näiliselt on Kremli ambitsioone toitnud Trumpi arusaamatu isiklik romanss Vladimir Putiniga.  „Mulle meeldib Putin ja mina meeldin talle,“ ütles Trump eelmisel kuul kampaaniaüritusel Vandalias, Ohio osariigis. See pole esimene kord, kui Trump Putinit verbaalselt kallistab. Küll aga pole tema suust nelja aasta jooksul kostunud ühtegi tõsiselt kriitilist avaldust Venemaa presidendi suunal. Seejuures pole ta hoidnud tagasi oma liitlasi ründamast, sealjuures näiteks Saksamaa liidukantslerit Angela Merkelit otse lolliks sõimates.   Trumpi hämaratest seostest Venemaa erihuvidega on kirjutatud juba terve virn raamatuid ja sadu artikleid. Venemaa sekkumine USA sisepoliitikasse on tänaseks kujunenud püsiteemaks nii Ühendriikide luu
Postita kommentaar
Lisateave