|
|
|
|
|
TKK Psühhoteraapia Kool |
|
|
|
-- Õppetöö korralduses alused ja -- Õppetöö kvaliteedi tagamise alused Senimaani õpetasime Teadus- ja Haridusministeeriumi koolitusloa alusel. Sellest aastast on aga jälle seadusandlus muutunud ja koolitusluba nõutakse vaid väheste täienduskoolituste puhul.
Meie kooli lõputunnistusi tunnustab kliiniliste psühholoogide täienduskoolitusena Eesti Psühholoogide Liit, psühhiaatrite puhul Eesti Psühhiaatrite Selts ja ka Eesti Pereteraapia Ühing.Spetsialiseerumiskursuse lõpetanud kursuslased saavad Eesti Pereteraapia Ühingu tunnistuse selle kohta, et nad võivad töötada perekonnapsühhoterapeutidena. Sama kursuse lõpetanud kliinilised psühholoogid võivad taotleda kliinilise psühholoogi-psühhoterapeudi lisakutset.
Kõikide nende aastate jooksul oleme jaganud teadmisi perekonnapsühhoteraapiast väga paljude erialade esindajatele. Meie juures on õppinud psühhiaatrid, psühholoogid, psühhiaatria õed, meditsiiniõed, sotsiaaltöötajad, lastekaitse spetsialistid, pedagoogid, sotsiaalpedagoogid, kriminaalhooldustöötajad. Kord koguni kohtunikud ja prokurörid, kes tahtsid lahutusprotsessidega paremini toime tulemiseks teada, millised on perekonnas toimuvad psühholoogilised protsessid.
Meie kursusi on tellitud ka eraldi mõne tervishoiuasutuse kõikide töötajate koolitamiseks (nt Ahtme Haigla psühhiaatriaosakond) või mõni muu ühiskondlik asutus (Lastekaitse Liit näiteks). Seda praktikat tahame ka jätkata. See on kasulik, kui kogu asutuse töötajaskond on saanud ühesuguse koolituse ja sedakaudu ühesuguse arusaamise ja keele oma tegevuse jaoks. Lisaks õhutab kools õppimine ka meeskonnavaimu ja loob kõikide töötajate vahel paremad suhted.
Meie koolis õpetatakse kahe koolitusprogrammi alusel.
|
Perekonnakeskne nõustamine |
|
|
ÜLDINE KIRJELDUS Kirjeldatav programm annab ülevaate perekonnapsühhoteraapia teoreetilistest alustest, kirjeldab perekonda struktuuri- ja protsessiterminites, annab ülevaate perekonnast kui arenevast süsteemist, kirjeldab valdavaid perekonnapsühhoteraapia suundumusi ja annab algsed vilumused tööks perekondadega. Kursused sisaldavad loenguid, grupidiskussioone, praktilisi harjutusi, rollimänge ja videosalvestuste analüüsi. Programm loetakse läbituks, kui osavõtjad osalevad vähemalt 80% õppepäevadest ja kirjutavad arvestatava lõputöö. Õppetöö maht on 100 tundi. Õppekava ja käsitletavate teemadega saab tutvuda siin.
Kirjeldatud programm on mõeldud iseseisva täienduskoolitusprogrammina, mille õpiväljundid on kirjeldatud siit leitavas tabelis. Samal ajal moodustab see esimese astme terviklikust perekonnapsühhoterapeudi ettevalmistusest. Huvi korral jätkatakse edasi järgmisel astmel |
|
VASTUVÕTU TINGIMUSED: sellele õppekavale võetakse vastu: |
|
GRUPI SUURUS: kuni 28 inimest, aga kui on huvilisi ja tuppa mahub, ka
rohkem |
Registreerimisvormi saate alla laadida siit. Palun täitke see ja saatke meile abx(ät)hot.ee | |
|
PEREKONNAPSÜHHOTERAPEUDI
SPETSIALISEERUMISKURSUS |
|
Programmi üldine seletuskiri
Õppekava järgi koosneb kogu tsükkel 3 + 2 aastasest õppeajast, kus esimesed 3 aastat on valdavaks töövormiks auditoorne õppetöö. Selle järel saavad lõpetanud kaks aastat kehtiva tunnistuse tööks perekondadega. Esimesele õppetsüklile järgneb kaheaastane supervisiooniperiood, kus põhirõhk on õppijate iseseisval tööl ja regulaarsetel supervisioonikogunemistel. Teise astme lõpetanud saavad lõputunnistuse ja õiguse taotleda Eesti Pereteraapia Ühingult perekonnapsühhoterapeudi tunnistust. Õppekava maht: 1200 tundi, sellest 374 tundi auditoorset tööd, 80 tundi praktilist õpet ja 226 tundi iseseisvat tööd (17 AP), 520 tundi superviseeritavat praktikat (13 AP), mittekliinilise kõrghariduse lõpetanud isikutel lisanduvad kohustuslike ainetena psühhopatoloogia alused 40 tundi (1 AP) ja psühhofarmakoloogia alused 40 tundi (1 AP). |
|
Õppetöö vormid |
|
3. Omapereanalüüs: eesmärk on eneseteraapia, mis toimub selle kaudu, et õpitakse tundma oma päritoluperekonna tausta ja dünaamikat, omaenese nüüdisperekonnas toimuvaid protsesse. Meetoditena kasutatakse genogrammi ja selle põhjal koostatud harjutusi, SYMLOGi, kogemuslikke meetodeid (skulptureerimine, perekonnapiltide kasutamine jm.). |
|
4. Supervisioon: eesmärk kogemuslik õppimine. Praktiliste kogemuste omandamine ja oma töö analüüsimine. Meetoditena vahetu supervisioon, videosupervisioon, juhtumiarutelu. |
|
5. Kursuseprojektid: kursuste jooksul kirjutatakse kaks projekti: esimene neist käsitleb perekonna vaatlust mittekliinilses keskkonnas ja perekonnadünaamika kirjeldust vahetu jälgimise alusel; teine projekt on kliiniline ja koostatakse ühe käsitletud juhtumi põhjal. |
|
6. Lõputöö: Lõputöö valikuks on kaks varianti: see võib olla kliiniline töö või referatiivne ülevaade mingi häire käsitlemisest perekonnapsühhoterapeutiliste meetoditega. Soovijad võivad valida ka väikese ulatusega uurimusliku töö. Lõputöö teemade valik sõltub uurija töökontekstist ja huvidest. |
|
7. Arvestused ja lõpueksam: Ulatuslikumad teemavaldkonnad lõpevad hindelise arvestusega. Kogu koolituskursus lõpeb lõpueksamiga. |
|
Grupi suurus: kuni 20 osavõtjat Õppekava täpse sisu ja teemadega saab tutvuda siin.
Õpiväljundite kohta saab ettekujutuse siit leitavas tabelis.
|
|
Koolitajad |
|
Katrin
Küünarpuu,
kliiniline psühholoog 7, |
|
Eeldused kursustele astumiseks |
|
|
|
Koolitusest
osa võtta soovijad esitavad järgmised dokumendid |
|
1 Registreerimisvorm |
|
|
|
Kõik dokumendid palume saata järgmisel aadressil: |
|
Meiliaadressil abx(ät)hot.ee või tigupostil: Perekonnastuudio ABX |
|
Tel: 56 496 884, 56 642 592 |