Olen elanud paradiisis.
Ja see paradiis oli siinsamas - Eestimaa peal, Kahkva k�las R�pina taga,
Mikitam�e l�hedal v�ikeses armsas talus, kus elasid mu vanavanemad, kellede
juures veetsin k�ik oma lapsep�lvesuved . Kollane majake p�ldude keskel, eemal
j�gi, taamal mets ja naabertalud koos s�bralike naabritega.
See paradiis oli suvetaevakarvasinine ja muru ja metsaroheline, p�ikese ja
munakoogikollane, vanaema p�hap�evap�llevalge, pojengipunane ja suitsusaunamust,
heina- ja roosil�hnaline, lehmapiima ja maasikamaitseline, kristallselge kaevuvee
ja kirka t�histaevaga, lakkamatu t��ga rajatud Eesti kodu, millest hoovas
l�putut armastust. Hoovab t�nagi veel, kuigi vanaema- vanaisa juba ammu mulla
all ja kodu uuele perele koduks.
K�ik tulijad, minejad, m��dujad, omad ja kontv��rad eksinud, olid alati oodatud,
k�igi jaoks tehti �uev�rav valla, pandi lihapann k�laliste kostitamiseks tulele
ja lahkel meelel �ritati nii j�u kui n�uga abiks olla. �kski abivajaja ei
pidanud lahkuma abi saamata, k�igest hingest �ritati olla toeks ja otsiti
ka v��rastele muredele lahendust. Hoolitsus, mis vanaema poolt sai osaks ka
tema loomadele, asjadele meie �mber, eriti lilledele, oleks vist kividki �itsema
pannud. Vastutasuks �itsesidki ta lilled lausa hullunult - pojengi�isi ei
j�udnud kokku lugeda ja roosid l�hnasid suve l�bi. Eriti see roosa, "Kuninganna
Elisabeth", mis oli k�ige uhkem ja ilusam. Vanaema ise oli nagu internetiserver
- tema muudkui aga sidustas: kirjade vool suguseltsile oli lakkamatu justkui
m�nes Marquesi romaanis. P�eva t�hts�ndmus m�isa juures posti j�rel k�imine,
et saada s�numeid laiast ilmast.
T��d tehti varavalgest hilis�htuni, suuremad t��d ikka talgu korras ja alati
tuli k�last see appi, keda sina olid abistanud. Mehi oli k�las v�he, t�pselt
nagu praegugi, aga need mehed olid neljak�mnendatel nelja tuule poole laiali
ja olematuks pillutanud, t�nap�eval on viinakatk ja muud t�ved. Seet�ttu oli
vanaisa j�ud, abivalmidus ja kuldsed k�ed eriti hinnas.
Tagasi vaadates tundub nagu oleks kogu elu olnud �ks trill ja trall, sest
vanaema oskas t��dki teha lauluga. T��d tehti nii loomulikult, nii m�testatult,
ratsionaalselt, tulemuslikult, et seda oli lihtsalt ilus vaadata.Millise majesteetlikkusega
oskas vanaisa puid l�hkuda - justkui oleks see olnud mingi rituaalne tants,
millega �igustati oma eksistentsi maa ja taeva vahel; ei �htgi asjatut liigutust,
�lgade laiuselt harkis jalad kindlalt maas ja suitsusingikamarapruuniks p�evitunud
selg higist l�ikimas. Veel t�nagi on sellisest t��ssesuhtumisest lohutav m�elda,
n�hes lohakast ehitamisest kokkuvarisevaid maju, enne valmimise l�ppu lagunema
hakkavaid maanteid, �hiskonna �ksk�iksuse t�ttu surevaid inimesi. On julgustav
teada, et alternatiiv on olemas, et teisiti elamine ja teisiti t��tamine on
v�imalik. Ka k�ige s�gavamal stagnaajal oli inimeseks olemine t�iesti v�imalik.
Mul on see kogemus, see m�lestus ja ma tahan seda uskuda. Pean uskuma, et
kesta.
�le viiek�mne aasta elati sama koha peal ja pr�gi oli ainult �he ahervareme
jagu - m�ned roostetanud �mbrid, kilukarbid ja vanad t��riistad. Pudelid viidi
seljakotiga autokauplusesse tagasi, pakend oli paber, niinen��ri tegime ise
p�rnapuukoore alumisest kihist, sellega sidusime pakke ja tomateid ja mida
iganes.Mannerg v�i korv v�i klaaspurk oli alati kaasas kui vaja ning oleks
olnud ennekuulmatu toota tonnide viisi pr�gi argielu m��dap��smatu osana .
P�levkivist tehtud valgust me muidugi kasutasime, aga sellele siis eriti ei
m�eldud.
Marjule minnes j�eti luud maja ukse ette - et oleks tulijatele selge m�rk
- siin pole kedagi kodus, �rge otsige p�llult ega heinamaalt. Inimesed ei
elanud �ksteise ega looduse arvelt, ei h�vitanud �ksteist, et v�istelnud �ksteisega,
nad ei kartnud �ksteist, meil isegi ei klat1itud kedagi, sest vanaema oli
k�ikide vastu nii hea. Ei iial ei m�istnud ta kohut, ei kellegi ega millegi
�le. Tema �nnistav k�si libises lahkelt k�igest �le ja �ratas elule ka v�etima
v�etimate seast. K�ige karmimaks hinnanguks inimeste kohta, kes v�ga piiratud
ellusuhtumisega olid, �tles vanaema v�ga vaikselt - eluaeg nagu punniaugust
v�lja vahtind.
See k�ik oli reaalsus ainult 25 aastat tagasi. N�ukogude okupatsiooni tingimustes,
s�gaval stagnaajal, oli lapsel siin maakamaral paradiis.....
Nad kunagi ei kasutanud v�ljendeid nagu turvaline keskkond, kreatiivne �hiskond,
mentaalne tasakaal, pedagoogiline konjektuur, metodoloogiline abstraheerimine,kogukondlik
ambivalentsus aga lapse kasvamiseks olid ideaalsed tingimused. Last ei kasvatatud,
laps kasvas ise t�iskasvanute sabas. V�rskes �hus, liikumises, t��tegemise
m�ngimises.Mulle j�eti vabadus areneda,puhas vesi ja tervislik toit, vanemate
l�hedusest tulenev turvatunne ja lakkamatu hoolitsus.L�putu armastus iseenesestm�istetavalt
Mind hoiti nagu linnupoega udusulgede sees ja k�ik halb, k�ik inetu, k�ik
v�givaldne j�i kuhugi kaugele, ei ulatunud kunagi last muserdama.
Lapsel ei ole vaja t�iskasvanute maailmast midagi enne teada, kui ta suudab
seda taluda, kui ta on piisavalt tugevaks saanud ja t�is kasvanud, et kurjad
t�iskasvanud ta arengut ei kahjustaks.K�ige kurvem on vaadata lapsi, kellede
arvel t�iskasvanud oma komplekse v�lja elavad - nad valavad laste peale v�lja
oma halva tuju, stressi, peret�lid, t��koha kaotuse. Lapsed, kes pole veel
�ppinud kaelagi kandma, peavad hakkama saama piksevarraste rolliga ja lahendama
probleeme, olema osalised �lesannetes, mis t�iskasvanutele endilegi on �lej�uk�ivad.
See on alatu, see on lubamatu ja ega ma ei oskagi n�u anda. Ja oma lapsi vaadates
tundub mulle, et nemad kasvatavad m�nikord mind rohkem kui mina neid j�uan
kasvatada.
Jaaniussikeste valgel lookles me jaanikurada, kui vanaisa vendadel k�las k�isime
l�bi metsa, �le udussem�hkunud heinamaa, l�bi kastem�rja rohu. Milline kuu,
millised ritsikad, milline joovastavalt l�hnav, lummavalt kaunis suve��. Ei
rikkunud seda kellegi autoraadiost m�irgav muusika, katkivisatud pudelid,
metsa alla kallatud r�mpsuhunnikud. Ei k�i ju rohelised mehikesed meie teekraave
reostamas, vaid me ise teeme seda, kuna ei hooli kaasinimesest, ei vaevu teistega
arvestama, ei austa loodust, kaasinimeste rahu ja vaikusearmastust.
Ainult armastus on see, mis inimesele
tiivad annab v�i selle puudumine kurja tegema sunnib.
Inimesed su �mber teevad su elust kas paradiisi v�i p�rgu, v�line on alati
teisej�rguline.
Oli suur �nn kasvada selles talus.
Ma kummardan teie ees maani, esivanemate vaimud ja k�tt s�damele pannes sosistan
palves - tahan seda k�ike tagasi, lihtsat, inimlikku, turvalist elu, siiasamasse,
Eestimaa p��le, meie k�ikide koost�� viljana, et v�iks j�lle elada paradiisis,
mitte ainult unes, vaid ka ilmsi.

Vanaema Maria ja vanaisa Arturi kuldpulmad
Kommenteeri artiklit minu Facebook'i lehel