V�ta v�im
Erakonna sisedemokraatia
Erakonnad v�ivad olla rohkem juhi-, keskb�roo- v�i liikmekesksed. Kui neid
�hendab ideoloogia (sotsialism, rahvuslus jms.), siis v�ib juhi- v�i b�rookeskne
vorm toimida. Kui �hendavate ideaalide hulgas on ka erakonnasisene demokraatia,
siis on liikmekesksus v�ltimatu. Kuigi r��gin erakonnist, puudutab see k�iki
sisedemokraatiat ihalevaid organisatsioone.
Sisedemokraatiast on kergem r��kida kui seda teostada. On vaja enamat kui
demokraatlik p�hikiri. V�imsad loomulikud voolud kannavad v�imu sinna poole,
kus seda juba on. Pole vaja kavalat salan�u -- nihe keskendatuse poole tuleb
iseenesest. Kui ei soovi kalduda eemale demokraatiast peavad nii liikmed kui
ka tuumik teadlikult ujuma vastuvoolu (v�i pigem k�lje peale). Kuidas s�vavoolule
vastu seista?
P�evakord on v�im
V�im kipub koonduma sinna, kus on aega sellega tegeleda. T�isajalisel palgalisel
t��tajal on erakonnas rohkem v�imu kui liikmeskonna poolt valitud juhatusliikmel,
v�i ka esimehel, kui see teeb erakonnat��d muu peategevuse k�rvalt. T�isajalisus
tugevdab keskb�rood, �elgu p�hikiri kui selgelt tahes, et k�rgeim v�im erakonnas
on �ldkogul, volikogul ning juhatusel, ja et nemad "otsustavad".
Mille �le nad otsustavad? Tegelikult ainult selle �le, mis on p�evakorda
pandud. Kes koostab p�evakorra, m��rab, mis �ldse arutlusele tuleb. Kui valitud
kogu oma p�evakorra koostamise keskb�roo v�i muu tuumiku hoolde j�tab, loobub
ta otsustamast, mille kohta �ldse otsuseid tegema hakkab.
P�evakorra m��raja suunab ka otsust, sest temal on v�ited p�hjalikumalt ette
valmistatud. Tema edumaa on seda suurem, mida �lds�nalisemad on ette teatatud
p�evakorra punktid, mida hiljem saavad valitud kogu liikmed k�tte vastavad
materjalid ning mida v�hem on mahti neisse s�veneda ja neid omavahel enne
koosolekut arutada. Keskb�roos on palju h�lpsam asju omavahel arutada kui
�le maa hajutatud valitud esindajail.
B�rool on eriti ulatuslik v�im, kui ta saab p�evakorda ja materjale viimasel
hetkel natuke muuta ja koosoleku jooksul uusi materjale ning esinejaid ("spetsialiste")
ootamatult sisse tuua. Kui ta saab ka p�rast valida, milliseid otsuseid rakendada
ja milliseid mitte, siis on ta v�im t�ielik. Valitud kogu, kes sellel laseb
s�ndida, ei otsusta enam midagi.
Rahvak�sitlus on kah seda laadi juhitud osalemine. On rahvas ja on k�sitleja.
See, kes k�simuse s�nastab, m��rab tihti ka tulemuse. S�nastamine on v�im.
Teave on v�im
Kel on rohkem teavet, on ka rohkem v�imu. Ta saab oma seisukohti paremini
v�ljendada ja �igustada. Keskb�roo kohustuste hulgas on teavet koguda ja t��delda.
Teabe saamiseks p��rdub erakonna liige (ka valitud kogu ja kohaliku juhatuse
liige) eesk�tt keskb�roo poole. Teavet k�sides annab liige omalt poolt teavet,
sellega lisades kesksele teabele.
Tulemuseks on rattarummu ja kodarate kujuline teabev�rk. Teave liigub l�bi
keskaparaadi filtri, mis edastab valikuliselt seda, mida t�htsamaks v�i soovitavaks
peab. Kui valitud kogud valdavalt oma teabe saavad keskaparaadilt, m��rab
see enamasti otsuse suuna ette �ra.
Kui erakond on esindatud Riigikogus, lisanduvad tuumikule t�isajalised rahvaesindajad.
Ei maksa aga arvata, et k�ik Riigikogu liikmed on osa tuumikust. Ka seal keskendub
teave kitsamalt. Samuti ei tarvitse minister olla oma ministeeriumi teabe
keskmeks, eriti kui ta on uus.
Esinduskogude ja keskb�roo k�rval on erakonna kolmandaks tegijaks esimees.
Kui ta valitakse v�ljastpoolt tuumikut, v�ib ta olla tasakaalustavaks j�uks.
Kui ta aga tuleb ise tuumikust, v�ib ta m�ju olla vastupidine. Kui sama esimees
kaua ametis p�sib, siis on lood sisedemokraatiaga kahtlased. Seda ka siis,
kui ta vormiliselt esimehe tiitlist loobub, teave aga edasi tema kaudu liigub.
N�uda v�imatut on v�im
Kui erakonna liige midagi arvustab, siis k�lab v�ga konstruktiivselt k�sida
talt: "Ja mis on sinu lahendus?" Kui tal omapoolset k�pset lahendust pole,
siis v�ib isalikult naeratada ja lugeda k�simus l�petatuks. K�lab m�istlikult.
Ainult et uue lahenduse pakkumine eeldab tihti ulatuslikku teavet, mida on
ainult erakonna tuumikul.
Oletame, et k�simuseks on ministri tagasi kutsumine. Mitte keegi v�ljaspool
kitsast tuumikut (ka mitte Riigikogu liige) ei saa v�imalike asendajatega
v�hegi siduvaid l�bir��kimisi pidada. K�sides "Aga keda sa asemele paned?"
pannakse liikmel suu lukku, n�udes temalt v�imatut.
On teisigi viise, kuidas v�im keskendub. Ise�ranis pole siin arutatud raha
v�imu erakonnas. K�ike korraga ei j�ua. Vaatame parem, mida saab ette v�tta
siin kirjeldatud olukordades.
Kuidas v�imu keskendumist piirata
Eesk�tt on soovitav v�ltida kergek�elisi vanden�u v�i salakavaluse kahtlustusi.
Kavalust esineb, ent v�im keskendub selletagi. Piisab, kui v�imutuumik laseb
end loomulikul voolul mugavalt kanda suurema v�imu poole. Etteheited, et see
oli just nii kavatsetud, v�ivad neile tunduda solvavad, kiuslikud ning asjatundmatud.
Asudes enesekaitsele l�kkavad nad tagasi ka selle, millega muidu v�iksid n�ustuda.
Loomulike voolude laadi peavad teadvustama nii lihtliikmed kui ka tuumik.
Sageli oleme korraga m�lemat. Oleme mingi v�iksema v�imup�ramiidi tipus ja
samal ajal suuremas p�ramiidis allpool.
Esiteks soovitus k�igile liikmeile. �ra oleta, et oled �ksi. Katsu teistega
suhelda v�imalikult otseselt, mitte ainult keskaparaadi kaudu. Muuda rummu-kodara
teabeskeem rohkem v�rgutaoliseks. Kahanda teabemonopoli. Ja �ra tingimata
oleta, et keskaparaat esitab valitud esindajate tahet.
Pea vastu sisendusele, et kui sul k�pset uut lahendust pole v�lja pakkuda,
siis on kehtiv lahendus ainuv�imalik. Aruta teiste liikmetega. V�ibolla leiab
mitu pead parema lahenduse kui �ks. Igatahes kaalub mitmekesi esitatud mure
tuumiku silmis rohkem kui �he inimese oma.
Valitud kogu liikmena hoia p�evakorra koostamine selle kogu k�es. N�ua aegsat
ja sisulist teavitamist. Kui tunnetad, et seedimisaeg enne otsustamist on
liiga l�hike, n�ua otsuse "teist lugemist" j�rgmisel koosolekul. Nii pakilisi
asju on v�he, et teiseks lugemiseks aega ei j��. Eriti kui on harjutud arvestama
teise lugemise v�imalusega.
Ja l�puks meenutus erakonna tegelikule tuumikule. Siirast demokraatlikust
soovist ei piisa. Teadvusta, et vool kannab sind pidevalt sisedemokraatia
juurest "juhitud demokraatia" poole. Sina ise pead iga p�ev valvama ja oma
v�imu vaos hoidma.
Rein Taagepera
Tartu ja California �likooli emeriitprofessor