Eestimaa looduses seljakoti ja telgiga
|
|
Esileht / Matka planeerimine / Marsruut ja vaatamisväärsused |
|
Marsruut ja vaatamisväärsused |
|
Lehe eesmärk
Matka planeerimine
Kaart
Marsruut ja vaatamisväärsused
Ööbimiskohad
Kasulik jutt
Igaühe õigus
Meditsiin
Vihma korral
Fakte Eesti looduse kohta
Varustus
Seljakott
Mida matkale kaasa võtta
Riietus
Söök, jook
Telk
Seljakoti pakkimine
Matkapäevikud
1. Helletades läbi Edela-Võrumaa metsade
2. Nurmenukutee viib mõistuse ehk mülkad ja paradiis Matsalus
3. Matk Setomaale
4. Liiapeksi-Aegviidu matkarada
5. Matk Otepää kõrgustikule (ja kaugemale)
6. Matk Vapramäe ja Vellavere maastikukaitsealale
7. Matk Missomaale
Soovitused (kuhu tuleks kindlasti minna)
Kohanimestik
Viited
Kontakt
|
Esimesel matkapäeval ei ole tavaliselt seda "õiget" matkatunnet. Täpsem oleks isegi öelda, et sellest saab aru alles teisel päeval, mis see "õige" tunne on. Kolmandal ja neljandal päeval on see tunne juba sama mis teisel, aga vot esimesel on see tunne justkui puudu. Selline natuke väsinud, natuke rõõmus, rahulolev ja natuke kõikidest argimuredest nagu eemal. Oo, mulle nii meeldib see tunne, seepärast ma matkangi võimalusel alati mitu päeva jutti! : ) Minu kogemustele tuginedes võiks võtta iga päeva marsruudiks kaardi järgi umbes 20-22 km. See on täiesti optimaalne teepikkus, piisav et sellest natuke kõrvale kalduda ja ka muud ümberringi näha. Selle teepikkuse tabasin juba oma esimesel matkal ära ja nüüd olen sellise ligikaudse arvutustega alati arvestanud. Ehk siis teisisõnu - tee milline marsruut tahes, umbes 20 kilomeetri tagant tuleks sul kusagil ööbida. Seega saad oma matka planeerimisel teha juba ligikaudseid hinnanguid, kuhu kanti sa satud - on seal mõnusaid telkimisvõimalusi või mõni matkamaja jne. Muide, vähemasti Lõuna-Eestis on sattunud nii, et kui vähegi mõnest talust või majapidamisest küsima minna, et kas neil kusagil küünis või garaažis ööbida saab, siis tavaliselt alati on lubatud! Nii et tasub ka selle mõttega arvestada. Marsruudist veel rääkides - väga igav on kõndida mööda suuri teid. Seepärast kui võimalik, tasuks alati otsida alternatiive - kruusateed, külavaheteed, ojakaldad, raudteeserv (ettevaatust rongi eest!), sillad jms. Need on alati põnevamad kui pikk ja sirge asfalt!
Üks tore asi on ka see, et peaaegu alati, kui mõne maapoe juures matkakottidega istud või jäätist sööd, tuleb sinuga (matkaseltskonnaga) juttu rääkima mõni pisut napsitanud sõbralik kohalik, kellega saab mõnusasti jutu peale. Sellised vestlused kusjuures on alati väga südantsoojendavad, sest see peegeldab nende inimeste igapäevaelu ja kummalisel kombel isegi seda mitmesaja aastast kultuuri, kes neil mail juba ammu on elanud. Pealegi - nii võib saada väga mõnusa ööbimiskoha - ükskord tehti meile isegi sauna lõpuks!
Ka vaatamisväärsustest ei maksa mööda minna. Paraku võib nii kergesti juhtuda, kui ei ole eelnevalt kodus eeltööd teinud ja kõike välja uurinud, mis tee peale huvitavamat jääb. Kahjuks pole selleks ka muud efektiivset meetodit, kui et kõikide läbitavate külade nimed ükshaaval Google.com-i trükkida ja vaadata, mis huvitavat selgub. Lisaks on kindlasti abiks veebileht Eestigiid.ee. |
Kirjutatud 2004-2005. aastal - Sulev Reisberg, kontakt sulev /ät\ insener . com |