Uusi postitusi loe minu Facebook'i lehel!

V�ta v�im

Erakonna sisedemokraatia

Erakonnad v�ivad olla rohkem juhi-, keskb�roo- v�i liikmekesksed. Kui neid �hendab ideoloogia (sotsialism, rahvuslus jms.), siis v�ib juhi- v�i b�rookeskne vorm toimida. Kui �hendavate ideaalide hulgas on ka erakonnasisene demokraatia, siis on liikmekesksus v�ltimatu. Kuigi r��gin erakonnist, puudutab see k�iki sisedemokraatiat ihalevaid organisatsioone.

Sisedemokraatiast on kergem r��kida kui seda teostada. On vaja enamat kui demokraatlik p�hikiri. V�imsad loomulikud voolud kannavad v�imu sinna poole, kus seda juba on. Pole vaja kavalat salan�u -- nihe keskendatuse poole tuleb iseenesest. Kui ei soovi kalduda eemale demokraatiast peavad nii liikmed kui ka tuumik teadlikult ujuma vastuvoolu (v�i pigem k�lje peale). Kuidas s�vavoolule vastu seista?

P�evakord on v�im

V�im kipub koonduma sinna, kus on aega sellega tegeleda. T�isajalisel palgalisel t��tajal on erakonnas rohkem v�imu kui liikmeskonna poolt valitud juhatusliikmel, v�i ka esimehel, kui see teeb erakonnat��d muu peategevuse k�rvalt. T�isajalisus tugevdab keskb�rood, �elgu p�hikiri kui selgelt tahes, et k�rgeim v�im erakonnas on �ldkogul, volikogul ning juhatusel, ja et nemad "otsustavad".

Mille �le nad otsustavad? Tegelikult ainult selle �le, mis on p�evakorda pandud. Kes koostab p�evakorra, m��rab, mis �ldse arutlusele tuleb. Kui valitud kogu oma p�evakorra koostamise keskb�roo v�i muu tuumiku hoolde j�tab, loobub ta otsustamast, mille kohta �ldse otsuseid tegema hakkab.

P�evakorra m��raja suunab ka otsust, sest temal on v�ited p�hjalikumalt ette valmistatud. Tema edumaa on seda suurem, mida �lds�nalisemad on ette teatatud p�evakorra punktid, mida hiljem saavad valitud kogu liikmed k�tte vastavad materjalid ning mida v�hem on mahti neisse s�veneda ja neid omavahel enne koosolekut arutada. Keskb�roos on palju h�lpsam asju omavahel arutada kui �le maa hajutatud valitud esindajail.

B�rool on eriti ulatuslik v�im, kui ta saab p�evakorda ja materjale viimasel hetkel natuke muuta ja koosoleku jooksul uusi materjale ning esinejaid ("spetsialiste") ootamatult sisse tuua. Kui ta saab ka p�rast valida, milliseid otsuseid rakendada ja milliseid mitte, siis on ta v�im t�ielik. Valitud kogu, kes sellel laseb s�ndida, ei otsusta enam midagi.

Rahvak�sitlus on kah seda laadi juhitud osalemine. On rahvas ja on k�sitleja. See, kes k�simuse s�nastab, m��rab tihti ka tulemuse. S�nastamine on v�im.

Teave on v�im

Kel on rohkem teavet, on ka rohkem v�imu. Ta saab oma seisukohti paremini v�ljendada ja �igustada. Keskb�roo kohustuste hulgas on teavet koguda ja t��delda. Teabe saamiseks p��rdub erakonna liige (ka valitud kogu ja kohaliku juhatuse liige) eesk�tt keskb�roo poole. Teavet k�sides annab liige omalt poolt teavet, sellega lisades kesksele teabele.

Tulemuseks on rattarummu ja kodarate kujuline teabev�rk. Teave liigub l�bi keskaparaadi filtri, mis edastab valikuliselt seda, mida t�htsamaks v�i soovitavaks peab. Kui valitud kogud valdavalt oma teabe saavad keskaparaadilt, m��rab see enamasti otsuse suuna ette �ra.

Kui erakond on esindatud Riigikogus, lisanduvad tuumikule t�isajalised rahvaesindajad. Ei maksa aga arvata, et k�ik Riigikogu liikmed on osa tuumikust. Ka seal keskendub teave kitsamalt. Samuti ei tarvitse minister olla oma ministeeriumi teabe keskmeks, eriti kui ta on uus.

Esinduskogude ja keskb�roo k�rval on erakonna kolmandaks tegijaks esimees. Kui ta valitakse v�ljastpoolt tuumikut, v�ib ta olla tasakaalustavaks j�uks. Kui ta aga tuleb ise tuumikust, v�ib ta m�ju olla vastupidine. Kui sama esimees kaua ametis p�sib, siis on lood sisedemokraatiaga kahtlased. Seda ka siis, kui ta vormiliselt esimehe tiitlist loobub, teave aga edasi tema kaudu liigub.

N�uda v�imatut on v�im

Kui erakonna liige midagi arvustab, siis k�lab v�ga konstruktiivselt k�sida talt: "Ja mis on sinu lahendus?" Kui tal omapoolset k�pset lahendust pole, siis v�ib isalikult naeratada ja lugeda k�simus l�petatuks. K�lab m�istlikult. Ainult et uue lahenduse pakkumine eeldab tihti ulatuslikku teavet, mida on ainult erakonna tuumikul.

Oletame, et k�simuseks on ministri tagasi kutsumine. Mitte keegi v�ljaspool kitsast tuumikut (ka mitte Riigikogu liige) ei saa v�imalike asendajatega v�hegi siduvaid l�bir��kimisi pidada. K�sides "Aga keda sa asemele paned?" pannakse liikmel suu lukku, n�udes temalt v�imatut.

On teisigi viise, kuidas v�im keskendub. Ise�ranis pole siin arutatud raha v�imu erakonnas. K�ike korraga ei j�ua. Vaatame parem, mida saab ette v�tta siin kirjeldatud olukordades.

Kuidas v�imu keskendumist piirata

Eesk�tt on soovitav v�ltida kergek�elisi vanden�u v�i salakavaluse kahtlustusi. Kavalust esineb, ent v�im keskendub selletagi. Piisab, kui v�imutuumik laseb end loomulikul voolul mugavalt kanda suurema v�imu poole. Etteheited, et see oli just nii kavatsetud, v�ivad neile tunduda solvavad, kiuslikud ning asjatundmatud. Asudes enesekaitsele l�kkavad nad tagasi ka selle, millega muidu v�iksid n�ustuda.

Loomulike voolude laadi peavad teadvustama nii lihtliikmed kui ka tuumik. Sageli oleme korraga m�lemat. Oleme mingi v�iksema v�imup�ramiidi tipus ja samal ajal suuremas p�ramiidis allpool.

Esiteks soovitus k�igile liikmeile. �ra oleta, et oled �ksi. Katsu teistega suhelda v�imalikult otseselt, mitte ainult keskaparaadi kaudu. Muuda rummu-kodara teabeskeem rohkem v�rgutaoliseks. Kahanda teabemonopoli. Ja �ra tingimata oleta, et keskaparaat esitab valitud esindajate tahet.

Pea vastu sisendusele, et kui sul k�pset uut lahendust pole v�lja pakkuda, siis on kehtiv lahendus ainuv�imalik. Aruta teiste liikmetega. V�ibolla leiab mitu pead parema lahenduse kui �ks. Igatahes kaalub mitmekesi esitatud mure tuumiku silmis rohkem kui �he inimese oma.

Valitud kogu liikmena hoia p�evakorra koostamine selle kogu k�es. N�ua aegsat ja sisulist teavitamist. Kui tunnetad, et seedimisaeg enne otsustamist on liiga l�hike, n�ua otsuse "teist lugemist" j�rgmisel koosolekul. Nii pakilisi asju on v�he, et teiseks lugemiseks aega ei j��. Eriti kui on harjutud arvestama teise lugemise v�imalusega.

Ja l�puks meenutus erakonna tegelikule tuumikule. Siirast demokraatlikust soovist ei piisa. Teadvusta, et vool kannab sind pidevalt sisedemokraatia juurest "juhitud demokraatia" poole. Sina ise pead iga p�ev valvama ja oma v�imu vaos hoidma.

Rein Taagepera
Tartu ja California �likooli emeriitprofessor