Kõik võib muutuda.(3. osa) (2)

Järgmisel päeval kooli jõudes olin ma natuke ärev. Terve eilse päeva ja tänase hommiku jooksis ikka ja jälle mu mõttetest läbi see tüdruk. Ma ei teadnud isegi tema nime. Aga tema silmad olid nii läbitungivad, juskui ta oleks läbi su silmade puurinud.
Kui kätte jõudis söögivahetud läksin ma koos Stella, Miku ja nende sõpradega koos ühe laua äärde istuma. Ma otsisin silmadega seda salapärast tüdrukut ja lõpuks nägin ma teda ühe laua ääraes istumas. Kuid minu mõtted kahtlustas Stella.
,,Kuule, Karmen tahaksid sa tulla?" küsis ta ma ei tea mille kohta.
,,Ah, mida?" kogelesin ma.
,,Kas tahaksid tulla meiegaa koos kinno, minu, Miku, Eva, Kristjani, Robi ja Kristiniga;" küsis ta innukalt.
,,Em... ma ei tea, ma arvan, et saan küll." vatasin ma üpris ükskõikselt.
Stella säras näost ja jätkas teistega rääkimist. Mina aga pöörasin näo kiiresti sinna poole kus ta oli istunud. Aga ta ei olnud üksi.Peale selle tüdruku ol iseal veel üks poiss ja tüdruk. See poss oli sammuti tõmmu naha ja tumedate silmadega. Tema tumepruunid juuksed olid sassis, ta tundus pikk ja kiitsakas. See teine tüdruk oli aga hoopis teistsugune, tal oli üprisgi hele nahk ja ta oli lühike nagu see teine tüdruk. Tema juuksed olid punakaspruuni, lokki ja ulatusid talle pihani. Tema silmad olid sama erilised ja ilusad nagu teistel kuid tema silmad o,lid ererohelised.
Jäin neid vahtima nagu mingi opakas, ega pannud tähele kui tunni kelle helises.