Teema: Järjejutud / Seiklus / Põnevus

DnD #22 - Kurja võluri loss - Kahekümne esimene peatükk - Üles (0)

Hoiatus. Käesolev järjejutt põhineb Dungeons and Dragons seiklusel ning võib sisaldada vastavateemalisi ning -spetsiifilisi termineid. Jutustus sisaldab vägivalda ning üle-võlli huumorit. Ei ole sobilik nooremale lugejaskonnale!

Kahekümne esimene peatükk - Üles

Tegelased: draakonisündinu paladin Shamash, haldjast vibukütt Lonewolf, poolhaldjast vargaplika Randie, pooldeemonist nõid Malach, kääbikust druiidineiu Leyah, inimesest kõrtsilauljanna Rivana Greywyre

Eelmises osas: Seltskond rahuneb, köögis mõnus, soe ja hubane. Pimedast toast kuulub müra ning üle ukse läve veerevad kaks katkist pudelit. Kui seltskond koguneb lähemale, lendab neist läbi võikalt naerev kummitus. Nõid, druiid ja laulik on endast täiesti väljas. Hirmunud Leyah avab laual oleva purgi ning joob sealt mõnuga. Ta rahuneb, päris hea õunamahl oli. Teised rahunevad samuti. Haldjas läheb pimedasse tuppa ja naaseb viie pudelikesega. Neist kaks on võlujoogid. Kui teised vaidlevad veel pudelite teemal, läheb Rivana trepist üles ja kutsub teisi ka.

Shamash uriseb ja hakkab laulikule järele minema, vist tahab toda kaitsta võimalike rünnakute eest. Haldjas jääb paigale. Nõid Malach on endiselt trepi peal ja vaatab, kuidas Rivana temast mööda kõnnib. Too jõuab üles, vaatab alla ning hüüab siis: “tulete ka või?!”
Druiid hõikab vastu: “mis sa teed seal?”
“- Midagi ei tee, siin on pime ju!”
“- Aga pane tuli põlema?”
“- Mis tuli? Mul ei ole ju!”
Haldjas hõikab teistele: “andke talle minu tõrvik!” ja ulatab oma valgusallika Malachile. Niipea, kui nõid seda puudutab, muutub tõrvik kollaseks. Ja ka haldjas.
Shamash jälgib seda õudusega ning pigistab oma kahekäemõõka veelgi rohkem, kuna ta ei taha kindlasti värvust muuta.
Lonewolfile kollane ei meeldi ning puudutab punast õuna. Ja noh, muidugi värvub samasuguseks. Nüüd on sellised seiklejad: kaks kollast (Leyah ja Malach), üks punane (Lonewolf), üks sinine (Randie) ja ülejäänud (Rivana ning Shamash) oma enda värvi.
Nõid Malach väga liikuda ei viitsi ja hüüab laulikule: “püüa tõrvik kinni”. Viskab tõrviku üles, Rivana suunas. Väga napilt lendab see tollest mööda ning maandub eemal põrandal. Köögist on näha, kuidas teise korruse laes valguskuma virvendab. Rivana avaldab viskamise üle pahameelt.
Haldjal on üpris igav ja läheb päris ülemeelikuks, jookseb kõigepealt druiidi juurde, puudutab toda ning tormab siis vargaplika juurde ja annab temalegi patsu. Leyah ja Randie muutuvad punaseks. Segaduses vahivad nad Lonewolfile otsa ega oska midagi öelda või teha. Haldjas aga jookseb ümber laua veidike maniakaalselt naerdes ning on endaga vist üpriski rahul.
“Mida te teete seal all?! Tulge üles juba!” kostub lauliku nõudlik hääl. Lonewolf rahuneb ja hüüab vastu: “hea küll, ma tulen üles.” Tatsab trepist üles, Malach läheb talle järele, siis Leyah, Randie ja kõige lõpus Shamash.
Teisel korrusel ootab neid Rivana ning maas lebav valgusallikas. Seiklejad märkavad, et koridorides pole ühtegi tõrvikut, isegi mitte kohti, kuhu neid saaks pista. See eest on seal õhuliiklus ning aknad, kus pole kardinaid ees. Tundub, et käes on öö.
Kui hakatakse hämarusega rohkem harjuma, siis pannakse tähele, et taamal koridoris on mingid asjad maas, mis täpselt, seda silm ei seleta. Trepist vasakule jääb väiksem koridor, kus kaks ust, üks on otse, teine pahemat kätt. Shamash trügib ettevaatlikult teistest mööda, et kedagi jumala eest ei puudutaks, ta tahab proovida siin korrusel samuti oma headuse ja kurjuse avastamise oskust (“Divine Sense”). Läheb koridoride lõikumisnurga peale, hakkab kätega vehkima ja mingeid kummalisi sõnu lausuma.
Haldjas võtab suuna vasakule, kõige kaugema ukse suunas ning möödaminnes ülemeelikuse ajendil puudutab draakonisündinut, kes hetkega värvub punaseks. Paladin, kes just on oma oskusest saanud teada, et siin mitte midagi erilist ei ole, näeb oma punaseks värvunud käsi, lähedal olevat sama värvi haldjat ning saab kohe aru, mis oli toimunud. Pime raev valdab teda, haarab kõrvale pandud kahekäemõõga ning äigab sellega täiega Lonewolfi suunas. Haldjal ikka täiega veab, kuna draakonisündinu oli endast päris väljas, siis seetõttu rünnak ebaõnnestub ning mõõk tungib sügavale seina, napilt vibuküti peast veidi eemal.
Lonewolf itsitab vaikselt pihku ning läheb algselt planeeritud ukse juurde vasakut kätt, koridori lõpus. Kuigi haldja avamisoskused on kõvasti üle keskmise, jääb ruum ikkagi suletuks. Uks on lukus. Ta jääb sinna aru pidama ja mõtlema.
Nõid Malach astub veidike teise koridori edasi ning katsub aru saada, mis seal kaugel maas on. Peale pikka kissitamist ja oma pimedas nägemise võime (“Darkvision”) kasutamist mõistab ta, et tegu on raamatute hunnikuga, mis on kas maha kukkunud või visatud.
Druiid Leyah tahab vaadata, mis õues toimub. Astub lähemal oleva akna juurde, et üles hüpata (ta ju hästi lühike) ja välja kiigata. Niipea, kui druiid sinna jõuab, tõuseb äkitselt metsik tuul ning lennutab ta trepi suunas. Nõid Malach suudab Leyahist kinni haarata ja nad paiskuvad koos maha. Shamash, kes kangutab endiselt mõõka, rebitakse samuti õhku ning käib mürtsuga vastu trepipoolset seina. Vargaplikal läheb veidi paremini, sest ta on natuke nurga taga peidus ning seetõttu jääb puutumata. Kui haldjas kuuleb sellist metsikut tugeva tuule vilinat, pöörab näo sinnapoole. Natuke aega hiljem näeb, kuidas draakonisündinu õhku kerkib ning vastu seina paiskub. Samal ajal kuuleb selja taga oleva ukse tagant juba tuttavat, kuid siiski kõhedat naeru: “MÜHAHAHHAHAHAAAAAAAAAAA!!!” Haldjas teeb seetõttu äärepealt püksi, kuid suudab ennast kiirelt koguda ja seda vältida.
Veidi aja pärast hõikab Lonewolf vargaplikale: “kuule, siin on uks lukus, tule muugi lahti!” Too karjub läbi vihiseva tuuleiili vastu: “mida? Ma ei kuule!” Haldjas ohkab ja loobub.
Randie piidleb aga lähemal olevat ust, mis on hetkel küll poolenisti draakonisündinu all peidus, kuna too on endiselt vastu seina surutud.
Nõid ja druiid tõusevad püsti, tundub, et tuul on veidi vaibunud. Malach astub natuke edasi, et piiluda pika koridoriga ristuva teise koridori, kuid kuna on veidi väsinud, siis ei jõua kaugemale, kui esimene aken ja jääb sinna hinge tõmbama. Leyah jõuab koridoride ristumiskohta välja küll, kuid niipea kui sinna jõuab, tõuseb uuesti metsik tuul ning paiskab ta kaugele edasi, peaaegu vastasseinani. Oiates jääb ta põrandale pikali end koguma.

Järgmine osa "Kahekümne teine peatükk - Vannis" ilmub reedel, 5. augustil

Lugu jätkub siin: "DnD #23 - Kurja võluri loss - Kahekümne teine peatükk - Vannis" »

Teavita ebasobivast sissekandest!