Ma tean † [vol. 5] (9)

Ma tean †

Ma vaatasin taha ja seal oli Carlos. Ta tuli ja istus minu voodisse. Läksin
ka oma voodisse ja laususin: ''kuulan sind''. ''Aurora, mul oleks sinu abi
vaja ! Mäletad, kui ütlesin täna isale, et ma lähen Ericule külla ?'' rääkis Carlos.''Mäletan, aga siis sa tegelikult ei lähegi või ?'' küsisin mina. ''Tegelikult ma lähen ühele tüdrukule külla .. Ja ma ei tea mida talle homme ütelda või midagi nii'' räägib Carlos. '' aww ..nii armas, et sind huvitab see vennake !'' ütlesin mina nunnu häälega. ''Ole vait juba lic aita mind ! okei?''
karjus Carlos mulle ja mossitas.

Hakkasin naerma. Kuid ma lõpuks siiski rahunesin ja vastasin: ''Ole aus, ole sina ise, ole romantiline ja .. '' . ''Ära liiga vasakule hakka mõtlema ! '' segas Carlos vahele.

Hakkasin jälle itsitama. ''Okei okei sa said oma nõu ande kätte nii et aita nüüd mind ka ! ''.

Vaatab mind segase näoga. ''Sul ka juba nii noorelt kohting wä ?'' küsis Carlos minult. ''Üks sõbralik poiss kellega täna kohtusin kutsus mind homme kohvikusse ! Ma ei tea mis poistele meeldib tüdrukute juures.,'' rääkisin mina. ''Poistele meeldib kindlasti naeratus,enda moodi olemine,
sõbralik ja mitte väga flirtiv !'' vastas Carlos minu küsimusele.

Me hakkasime Carlosega koos naerma. Nii tore on mõelda, et õde
ja vend on mülemad samas hädas ja vajavad üksteise abi. Mulle meeldib see väga x)

Kui me olime naermise lõpetanud, siis ma ütlesin hoiatavalt: ''Vaata, et sa Isabellale ei ütle! Ta ütleb selle kindlasti isale ära !'' Ütlesin seda kogematta kõvasti. ''Ära muretse ma ei ütle !'' lubas Carlos.

Lõpuks ta läks magama nagu minagi. Kustutasin tule ja jäingi magama.

HOMMIK