Ma tean † [vol. 3] (2)

Ma tean †

Ja see oli kohal. Ma olen nimelt armunud. Ma tukkusin ühe kohapeal ja
imestasin. Mu ajus keerles mõte ''Ma tean ja ma pean sellega riskima !''.
Tegin silmad lahti ja ma vaatasin taha. Seal oli Isabella, kes kutsus mind
mitu korda sööma ja olevalt mina mitte seeda kuulnud.

SÖÖGILAUAS

Istusime lauda ja võtsime kõik toitu. Kui olin endale toidu võtnud, siis isa küsis minult: ''Kas sa said pahandada ka, et sa hilinesid?'' . Ma ei tahtnud
ometi ütelda, et see läheb tunnistusele, aga ma tahtsin siiski aus olla mitte
valelik ja petis inimene. ''Noh, et see päev küll väga hea ei olnud ja ma sain
millegi halvaga hakkama küll!'' vastasin mina.

Sel hetkel vaatasid kõik minu poole uudihimuliku nägudega ja tahtsid teada mis ma, siis tegin. Hakkasin neile loendama:

ESITEKS ma tegin klassiukse liiga järsult lahti ja Ruth sai sellega vastu nägu.

Võtsin korra juua. Isabella küsis: ''Kas Ruth on su poiss ?'' ja ta hakkas
selle peale kohutavalt naerma -_- Vastasin: ''Mingi hull oled või ? Ruth on kõige viimane keda armastada. Tegelt on ka hullemaid ..''

TEISEKS õpetaja pani nii juhtunu ja hilinemise eest mulle selle halva hinde tunnistusse !

Nägin oma isa kurba nägu. ''Sa oled eks ju sama õnnetu nagu mina, et see läheb tunnistusele'' küsisin mina. Carlos ütles see peale: ''Ou crap mida sa just kokku keerasid !'' Mina vastasin: '' Tean jaa!! ''

''See pole küll õiglane, et see pandakse tunnistusele !'' lausus isa. ''Aitäh toidu eest, aga ma lähen ülesse! '' laususin mina. Viisin nõud kraanikaussi ja läksin jooksuga oma tuppa.

TOAS

Kui ma ülesse jõudsin, siis ma otsisin oma telfat. ''APPIKENE!'' ..

Jätkub x)