Kas elu polegi enamat? vol 1 (20)

Hei,

Mina olen Kärolina, kes elab tavalises korteris, koos ema, isa ja väikse venna Kristoferiga ning ka koer Gretsu'ga.Ma olen 14.aastane ja ma käin 8.a klassis.Täitsa tavaline elu, ainus probleem on mu väike vend.

Niisiis:

Ärkasin hommikul üles.Tegin silmad lahti. Mu matemaatika vihik oli laua peal, tõusin üles. Tõmbasin kitsad teksad jalga ja mingi valge särgi, kus oli mingi Pariis peal. Läksin võtsin mata ruudulise vihiku laua pealt ära. Vend oli sodinud kogu vihiku mingeid autosi täis. Ma kiljatasin. Läksin vihaselt alla korrusele. Isa oli tööle läinud ja ema küpsetas pannkooke. Vend itsitas. Võtsin vennal juustest kinni ja läksin ema juurde. Kristofer virises, ma olin täiesti vihane.



Mina: Vaata ema mis see PÕNGERJAS tegi! näitasin samal ajal vihikut.
Ema: Mõtle ka, ta on sinust ju kümme aastat noorem!

Mis mul ikka üle jäi kui hommikul ruttu poest läbi käia, ning pannkoogid jäävad söömata.Ema on alati väikse venna poolt.Võtsin enda toast koti. Võtsin mingi roosa jope ja panin tossud jalga.

Mina: tsauu

Läksin siis jooksuga kooli poole. Kell oli 08.09. Jooksin poest läbi ning ostsin ruudulise vihiku ja ühe küpsisepaki ka. Kokku läks 1.65. Kui ma poest välja tulin kuulsin tunnikella. Jooksin sisse ja vahetasin kapi juures riided ära. Hiilisin klassi. Esimene tund oli inka. Mul tuli meelde, et kodutöö oli ju vihikusse teha, aga õnneks alles teine tund oli mata.

Vahetunni kell helises. See mata ülesanne oli nii raske. Ma meeldin koolis ühele poisile, suht kenale, ta meeldib kõikidele tüdrukutele, aga jh. Ta nimi oli Karl. Ta tuli minu juurde ja nägi, et kodutöö tegematta.

Karl vaikselt: sul kodutöö tegematta!
Mina kurvalt: Ma tean
Karl: Okeii...
Mina: Kui sa mind nii väga armastad siis äkki näitaksid mulle kodutööd? naeratasin armsalt
Karl: Ok siis! ta naeratas mulle

Tegin ruttu kodutöö ära. Nojah see läks õnneks. Peale tunde oli mul tantsutrenn. Võtsin kapist trenni koti ja sõin küpsiseid. Vahetasin riided. Läksin trenni ja võtsin veel joogi kaasa. Meil koolis on üks vastikute poiste kamp. Nad kiusavad alati teisi. Olin just saali poole kõndimas kui üks mulle jala ette pani. Ma kukkusin selili, ning vesi ja küpsised lendasid laiali, nemad ainult naersid. Mu selg valutas kohutavalt. Karl kõndis mööda ja hakkas nende poistega õiendama ma ütlesin, et pole vaja. Ma läksin kooliarsti juurde ja andis mulle valuvaigistit. Natuke parem hakkas, aga jah. Tänasin Karli ja lonkasin trenni saali poole. Trenni ajal harjutasime kava. See mul päris hästi peas ja mind pandi esinemiseks ette ritta, esinemine toimub kahe nädala pärast...

Ootan lugejaid!:)

Autori kommentaar »