Joosepi lugu (1) (1)
Joosep lamab oma toas voodil.
Ta teab, et sellest jamast teda enam miski välja ei too. Ta on end liiga sügavale sisse mässinud. Ta on liiga nõrk tunnistamaks oma elu suurimat viga. Viga mis on ta elust kaks aastat võtnud. Aga just nii juhtus. Ja eks oli ka teda ümbritseval seltskonnal ja uudishimul selles oma koht. Ainus mis aitaks, oleks üks abikäsi, mis rebiks ta sellest kõigest lahti.
Ta tõuseb voodilt, kõnnib mõtliku pilguga akna juurde ja avab selle. Seejärel krabab akna all olevalt laualt äkilise liigutusega sigareti paki. Võttes pakist väriseva käega ühe suitsu, läitis ta selle ning tõmbas paar mahvi.
Edasi liikusid ta mõtted radadele „Mis oleks, kui..“. Kuid sellel teemal ta endaga arutleda ei jõudnudki, sest samal hetkel tundis ta oma püksitaskus telefoni vibreerimas. Võttes telefoni taskust, ning sõnumit avades, ilutses ekraanil kiri: „Täna ikka pidu teeme?“. Närviliselt viskas ta telefoni eemal olevale voodile, jättes sõnumile vastamata. Ta teadis, et ta ei suuda ära öelda. Viimast kahte aastat Joosepi elust võiski kokku võtta sellega, et see oli nagu üks suur pidu. Pidu millesse sisse lähed, ning kui sees oled siis kipud sinna tavaliselt jäämagi. Ei me ei räägi siin tavalisest noorte peost. Me räägime millestki suuremast.
Pärast neljandat suitsu otsustab Joosep sõnumile vastata. Kiirelt trükib ta sõnumi valmis ning jääb vastust ootama. Mõne hetke pärast kuulebki ta tuttavat helinat, ning avab sõnumi. Selles sõnumis nõuab Henri kohest kokku saamist, mis Joosepit üllatab. Kuid ta ei hakka aega rais.kama uue sõnumi saatmiseks, vaid otsustab Henri nõudmisele vastu tulla, ning kohtumispaika minna.
Autori kommentaar »
Lisa kommentaar
Kommenteerimiseks pead sisse logima
Kommentaarid
lahe jutt. mulle meeldib