10.) Fantasy is my reality (2)

Silius naeris ning tõusis voodilt, ''Lähme nüüd, Esme.''
''Hea küll, Jacob,'' sõnasin tõustes.
Silius... Nüüd siis Jacob, avas mulle härrasmehelikult ukse ja astus minu järel trepist alla. Liikusin edasi kööki. Kõik jäid vait minu sisenemisel. Vaatasin Jacobile otsa; ta naeratas mulle julgustavalt.
Kõige vanem neist silmas mu paremat peopesa. Peitsin selle oma selja taha ära ja punastasin; vaikus oli ebameeldiv.
''Jacob, kas see on...'' purustas James vaikuse.
Jacob naeratas, ''Ansuz! Jah, on tõesti, kas pole imeline?''
''Imeline?!'' turtsus James, ''Mis moodi imeline? Esmel on amneesia ja nüüd tagatipuks on ta nüüd ruunilaps ka! Aina paremaks läheb!''
''Rahu, vana,'' sõnas Dennis,'' Nii võid veel endal mingi veresoone peas purustada!''
Kevin naeris selle peale, ''Hasti pandud, Dennis!''
James viskas üle õla poistele hoiatava pilg, tõusis toolilt, millel istus, ning liikus kapi poole.
''Esme, süüa tahad?'' küsis James kapist mingit pakki võttes.
Mu kõht korises see peale ja me kõik hakkasime laginal naerma.
''Ma võtan seda kui jah,'' sõnas James ja kummardas, et alt kapist potti kätte saada.
Istusin laua taha ja jäin ümbrust uurima. Jacob istus täpselt mu kõrvale.
''Sul läheb hästi,'' sosistas Jacob mulle kõrva.
Kinkisin talle naeratuse vastuseks.
''Niisiis, Esme,'' alustas Dennis,''Nüüd kui sa ei mäleta midagi, tead küll, et võiks äkki puhtalt lehelt alustada?''
''Tüdruk pole pool tundi üleval olnud,'' käratas James,'' ja sa juba lööd külge talle!''
Kõik hakkasid laginal naerma; Dennis aga punastas.
''Ei no selles mõttes puhtalt lehelt, et ta ei mäleta neid juhtumisi!'' proovis Dennis ennast välja nihverdada.
''Juhtumisi?'' pärisin.
''Haa-haa! Busted!'' parastas Kevin ning sikutas Dennise valget pluusi.
''Ei mingid, ei mingid!''
''Hmm...'' mühatasin vastuseks ja jõin lonksu tassist, mis oli laual,'' Ise tead.''
''Aga Esme,'' mühatas James.
''Jaa?''
''Nüüd sa pead hakkama usinasti õppima, et jõuaksid oma tasemele tagasi.''
Rüüpasin just lonksu tassist jälle. James'i sõnu kuuldes tõmbasin endale teed kurku.
''Õppima? Mida?'' küsisin kurku puhtaks köhides.
''Mõõgavõitlust... '' ütles Dennis.
''Karated, kung-fud...'' pomises Kevin.
''Maagiat... '' sõnas James unistavalt.
''Ja ennekõige, ruunimärke.'' Ütles Jacob ja võttis mu parema käe oma kätte, et silitada mu peopesa.
Järsku hakkas Jacob karjuma ja võttis kahe käega oma peast kinni.
''Silius!! EI, tähendab... Jacob!'' karjusin täiest kõrist, kui nägin Jacobit põrandale kukkumas.
Jacob veeres mööda põrandat ringi. Hüppasin toolilt maha ja jooksin Jacobi juurde.
''Jacob, mis toimub, kas sa kuuled mind?'' küsisin paanikast.
Raputasin Jacobi särki päris tugevasti. Järsku tuntsin ma kellegi võõraid käsi oma pihal mind ära tõmbamas.
''Kurat, lase mind lahti!'' kiljatasin ja lõin enda selja taha. Tabasin Dennist.
Sikutasin Jacobit edasi, ta ainult vastuseks karjus, keeras ennast ringi ja oli nüüd kägaras maas, nägu põranda poole.
''Ei... Ei... EI!!!'' karjus Jacob.
''Esme, tule eemale, KOHE!'' karjus mulle James läbi selle kisa.
''EI! Jacob! Tule välja sellest!'' seda öeldes paiskusin köögi teise nurka ja tabasin raskelt seina. Mats lõi mul hinge kinni paariks hetkeks. Kevin jooksis minu juurde ja tema järel ka James ja Dennis.
''Ma ütlesin, et tule eemale!'' parastas James mind üle kontrollides.
Järsku nägin Jacobi üles tõusmas.
''Jacob!'' kiljusin ja tõusin Jamesi ja Dennise abil üles.
''Mis juhtus?'' küsis Jacob ja paitas oma pead.
Jooksin Jacobi juurde ja kallistasin teda kõigest väest.
''Mis iganes ka juhtus, ära seda enam tee! Ma kartsin nii väga,'' ütlesin Jacobile surudes põske vastu ta rindkeret. Mõne aja pärast astusin sammu eemale Jacobist ja punastasin sügavalt.
''Jacob, oled sa korras?'' päris James, ''Mida sa nägid?''
''Nägi?'' küsisin Jamesile otsa vaadates.

Autori kommentaar »