Rebel Yell | 1.osa (3)

Eelmises osas;
Elan koos emaga kuskil pommiaugus. Isa lasi jalga, kui ma alles titt olin. Ku'radi argpüks selline ...
Koolis suhtlen ainult ühe klassiõega - Helenaga. Ta on ... kõige normaalsem inimene, keda meie klassist leida võib. Aganoh, vahepeal on ta selline tagarääkija et tapaks ta ära. Teda ma kohe kindlasti ei usalda, aga vahepeal on temaga tore koos olla. Klassis on meil 11 õpilast, 6 tüdrukut ja 5 poissi. Varem oli ka 6 poissi.

_________________

" LAUREN, TULE ALLA!" karjus ema.
" Tulen, tulen," vastasin uimaselt, kui voodis istukile tõusin. Haigutasin ning vaatasin enda ette. Tõusin aeglaselt püsti ning otsisin riideid, mida selga panna. Tjah, esimene koolipäev ju. Otsustasin mustade teksade, valge särgi ja ühe lilla salli kasuks. Suhteliselt külm oli väljas. Võtsin käekoti tooli pealt ning panin oma läpaka sinna sisse. Pidime pärast aktust Helena & Mariega kuhugi kohvikusse minema.

Läksin alla, sest ema oli veelkord karjunud.
" Hommik," ütlesin emale, kui ta minu poole vaatas.
" Tead, Lauren, sa peaksid vaikselt proovima ... tema surmaga leppima. Ma ei suuda sind lihtsalt nii õnnetuna vaadata. Jah, ta oli väga tore poiss, aga ikkagi. Proovi... Suhtle rohkem oma klassiõdedega ja nii..."
" Tead, ma olen proovinud, aga ma ei suuda leppida sellega, et teda enam pole," laususin samal ajal sügavalt ohates.
" Noh jah ..." vastas ema pisut pettunult, kuigi ma ei tea mille pärast ta pettunud oli.

Ta tõstis mulle ühe suure pannkoogi ette. Laual oli veel värske maasikamoos ja mesi. Meega ma pole kunagi suutnud pannkooke süüa, seega panin ohtralt maasikamoosi pannkoogile.

Kui me sõime, oli kõõgis vaikus. Kui söödud, tõusin lauast püsti, lootes et ema viib mind täna ise kooli, aga ta ei öelnud midagi. Seega pidin temalt ise küsima.
" kuule, äkki sa viitsid mind täna kooli visata? Esimene päev ju ..."
" Noh jah, on sul kõik asjad koos?" küsis ta lauast püsti tõustes ning nõusid kraanikaussi viies.
" Jaa, kõik on koos. Ahjaa, me läheme pärast Helena ja Mariega kuhugi sööma, seega sa võid natuke raha kah anda."
" No okei, "lausus ta kaheldes.

Panime välisriided selga ning astusime õue. Prr, põrgulikult külm oli esimese septembri kohta. Autosõit möödus vaikides.

Autori kommentaar »