Love Like A Lovesong/ 8.osa (5)

EELMISES OSAS :

Olin Oliverist paari meetri kaugusel. Vaatasin teda. Näost must, tahmane, aga siiski armas...
Ohkasin sügavalt ning läksin Oliveri juurde.

" Mis nüüd saab?" küsisin võimalikult rahulikult.

_______________

" Too mu telefon, " ütles Oliver.
Vaatasin Oliveri nagu ta oleks mingi imelik.
" Kust ma selle telefoni sul võtma peaksin?" küsisn turtsakalt.
" Maja... oh, vabandust , mul läks meelest ära. Tõesti vabandust veelkord dramaqueen," vastas Oliver.

Ohkasin jälle. Vaatasin ringi. Mets. Puud. Midagi muud ei olnud näha. " Kui ma vaid teaksin kus me oleme," ütlesin endale. Aga seda ma ju ei teadnud.
" MIKS SA MU SIIA ÜLDSE TÕID?!?!?? " vihastasin Oliveri peale.
" Oleksid sa tahtnud surra kodus? Oma ema ja venna silme all?" küsis Oliver rahulikult.
" Eeii... " vastasin. Tema võitis. Jällegi

Oliver hakkas üles tõusma. Vaikselt ja tasakesi. Aitasin teda ning lasin tal enda peale toetuda. Kui ta lõpuks püsti püsis vaatasin talle otsa. Ta oli mõtlik. Ta vist tundis, et ma teda vaatasin, sest mõne hetke pärast vaatasime üksteisele silma. Punastasin. Ma ei julgenud talle otsa vaadata, kuid siiski vaatasin.
" Vabandust, et ma .. karjusin..." palusin Oliverilt vabandust.
" Ah, pole midagi," ütles ta mu pead silitades.

Tema puudutus oli erinev. See rahustas. See oli ... selle jaoks ei olegi sõna siiani olemas.

Ja siis see juhtus - Oliver suudles mind. Täiesti ootamatult ja peaaegu täiesti tundmatut tüdrukut. Ma võpatasin selle peale, kuid suudlesin vastu. Seda ma ei ootanud... tõsiselt...

Tasapisi tõmbus ta eemale, mulle silma vaadates ning tema käsi oli minu lõual. Ma hakkasin midagi ütlema, kuid ta pani oma sõrme mu suu peale.
Minutite möödudes ta eemaldas selle, kuid ma ei osanud midagi öelda.
Lõpuks küsisin;" Miks?"

" Ma tundsin end nii." ütles ta kaugustesse vaadates.

Tema silmad. Tema puudutus. Tema suudlus. See oli midagi. See oli midagi, mida ma olin juba oodanud...

___
Lugege autori kommentaari, aitäh!

Autori kommentaar »