Minu Elu # 9 (4)

Eelmises osas :
Kristjan võttis mind enda kaissu ja rahustas mind : " Pole midagi. Ma saan sust täiesti aru. " Niimoodi me seal siis seisimegi. Päris kaua. Kuni ma koju läksin ja jälle ennast õnnelikuna tundsin.

Ärkasin hommikul üllatavalt vara. Otsustasin täna mitte kooli minna. Tõusin üles, panin hommikumantli selga ja läksin kööki võileibu ja kohvi tegema. Need tehtud, leidsin laua pealt mingi ümbriku. Võtsin selle kätte, kuid panin siis tagasi. See võis vanemate oma olla. Neile ei meeldi, kui nende kirju loetakse. võtsin võileivad ja kohvi ´kaasa ja läksin enda läpakasse. Logisin MSN-i sisse. Seal oli Kristjan. Üllatusin, sest praegu peaks ta juba koolis olema.
Kristjan ; Kelly musooo ( kkkkk ) says: Tsau musii, sa juba nii vara üleval :D
Kelly ; Krissuuuu ;*** ( lllll ) ( kk ) says: Tzaooo musoo. ´ VARA? eeem, kell on juba 9 ja kas sa koolis ei peaks olema ? :D
Kristjan ; Kelly musooo ( kkkkk ) says: Koolis ? O.o Täna on laupäev ju.
Kelly ; Krissuuuu ;*** ( lllll ) ( kk ) says: Aaam, on või ? O.O Einoo selge, :D Ma juba mõtlesin siin et täna kooli ei lähe ja nii :D
Kristjan ; Kelly musooo ( kkkkk ) says: Haah, okeii :D
Kelly ; Krissuuuu ;*** ( lllll ) ( kk ) says: Mul on kuidagi kõle tunne, korter on kuidagi tühi kedagi pole, ei tea kus kõik on. : /
Kristjan ; Kelly musooo ( kkkkk ) says: Oota, sa tahad öelda, et sa ei teagi ?
Kelly ; Krissuuuu ;*** ( lllll ) ( kk ) says: Mida ma ei tea ?
Kristjan ; Kelly musooo ( kkkkk ) says: Saame poole tunni pärast pargis pingi peal kokku , sa tead küll millise pingi juures.
Kelly ; Krissuuuu ;*** ( lllll ) ( kk ) says: Oota, aga ...
Kristjan ; Kelly musooo ( kkkkk ) logis välja.

" DEEEEM , " mõtlesin ruttu, logisin ennast ka välja ja läksin ennast sättima. Tegin kiire meigi, toppisin midagi endale selga, võtsin natuke raha kaasa ning juba olingi tänaval. Kogu selle aja mõtlesin, et MIS TOIMUB ?? Miks mulle keegi kunagi midagi ei räägi ? Miks mind ei usaldata ?
Jõudsin lõpuks parki. Läksin selle pingi juurde, kuid Kristjanit seal veel ei olnud. Kuna oli sügis, oli natsa külm, nii et ma lõdisesin [ Oli ju veel hommik ka ] Tavaliselt jõuab Kristjan minust alati ette. Ta polnud elu sees hiljem kui mina tulnud. Nüüd oli ta juba 5 minutit hiljaks jäänud... 10... 20 ... mul oli kohutavalt külm... kuni lõpuks ta tuli. Tal oli seljas teksased ja lühike T-särk ning ta hingeldas ja tal oli veel palav ! Noo jah. Ta võttis mul kohe käest kinni ja hakkas mind kuskile tirima. " Midaa ... ? " küsisin kohe mina. Kuid polnud vist mõtet, ta ei kuulanud mind. Kristjan jooksis üpris kiiresti, nii et ma tal vaevalt kannul püsisin. Kui ma ikka ei tahtnud, siis mu jalad ikka ei liikunud + nad olid veel ära külmunud pikalt ootamisest. Jooksime ja jooksime, kuni jõudsime ühe suure valge majani. " Mis toimub ? Kus me oleme ? " pärisin mina. "
"See on haigla ja just sinna me lähemegi. " vastas Kristjan kiiresti.
" Miks ? Ma ei saa aru , mis toimub ? " pärisin ikka edasi . Olime jooksmise lõpetanud ning seisime haigla ees.
Kuid sellele vastust ei tulnud, me jooksime juba jälle. Tormasime peauksest sisse ja siis hakkasime mööda haiglat jooksma. Arvasin, et äkki tahab ta minuga midagi teha. Vaktsineerida ? Fuujj, ma vihkan süste. Aga me tormasime läbi igasuguste koridoride ja erinevate treppide, kuni jõudsime lõpuks ilmselt kohale.
" Nii ? Mis nüüd ? " küsisin mina.
Kristjan piilus ühest uksest sisse ja pobises " Jah, see on see õige. "
" Nii, Kelly, nüüd sa siis mine sinna sisse. "
" Aga sina ? Tule ka. Miks ma üksinda pean ... ? "
" Eii, ainult sina, mine. "
Hakkasin vaikselt ukse poole liikuma. Kui jõudsin ukse juurde, vaatasin veel küsiva pilguga Kristjani poole.
" Mine, mine, " julgustas ta mind.
Võtsin oma kogu julguse kokku, nii palju kui seda oli, tegin ukse lahti ja astusin sisse.


Nonii, Kriitikaat ! Ja kuldseid pastakaid :)

Autori kommentaar »