Üle vainude valendab aur
Vahulillede udune voodi
Igaühel on südamelaul
Igaühel on see isemoodi

Lähen karjateed, karukell käes
Kutsun hiliseid laule ma koju
Ja nad tulevad männi.ku mäelt
Kõige viimane udus veel ujub

Minu laule vist teavad siin kõik
Õhus ripuvad kelluka.kannud
Kuna kõik nad siit karjamaalt sõid
Üks vallatu plehku on pannud

Üle vainude valendab aur
Mul on närbunud karukell süles
Igaühel on siin oma laul
Ja ma oma ei leiagi üles