Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Lühijutud / Noortejutud

Vihatuim Elu!!! (0)

01.03.2010 16:58, x253 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Kõik algab otsast peale
I peatükk

Mu käed higistavad ja põlv väriseb!Kõik tunduvad kuidagi rahutud.”Karmen Rahula,Lena Korajev,Olga Tšenko,Galina Poljantsev ja Ksenja Lukarjov ”.Aga kuhu jääb minu nimi?”Ja Emily Lehtla”.Uskumatu ma sain sisse!!!!”Ema,ema !Ma sain sisse!”röökisin ma emale.Ema läks direktoriga rääkima millised tingimused meil seal internaadis on.Direktor ütles ,et juhuslikult on kogu klass internaadis.
Ja nii sai algu see raske ja imeline teekond…

Kolm kuud hiljem.
1 september.

Kui ma avasin selle raske ja kriuksuva suure tammest ukse tundus mulle kõik nii,nii veider.Ma mõtlesin ,et kas ma üldse oleks pidanud siia kooli tulema.Ma jäin ilma oma parimatest klassikaaslastest ja suurepärasest koolist.Kui ma astusin sellesse pikka ja kõledasse koridori tundsin end täiesti hüljatuna.”Emily ,ma lähen ülesse saali kuhu kõik lapsevanemad kogunevad”.Järsku hüüab üle koridori üks lühike ja vanem naine kõiki kooli uustulnukaid.Mina lähen ka sinna kui mind pannakse ühe veidra punapäise tüdruku kõrvale seisma.”Kak tebja savut?“küsis see tüdruk.Mina seisan nagu suu vett täis tema kõrval .Tundub ,et ta on vist venelane.“Äää.Mmm.Mida sa ütlesid?“.“Olga!Idi suda!!“
hüüab üks pikk hästi kõhna naine teda.Siis järsku võtab too lühike vanem naine mu käest kinni ja tirib mind järmise tüdruku kõrvale.“Kas sa oled eestlane?“küsis minu kõrval seisev tüdruk.See oli nagu kergendus.Eeestlane.Eestlane!“Mis su nimi on ?“küsis tüdruk uuesti.“Emily.Ja sinu nimi?“.“Karmen.“.Me kõnnime ülesse suurde saali läbi suurte ja väikeste koridoride.See kool oli nii suur.Siis avati meie ees suur uks ja me astusime aplausi saatel sinna suurde saali.Me istusime esimesse ritta.Direktor hakkas esitlema uusi kooli õpilasi.Ta andis meile õpilas piletid.Pärast seda direktor rääkis veel midagi ja pärast seda me võisime minna.Me läksime keldri korrusele ennast kaaluma ja mõõtma.Pärast seda me läksime lattu endale treening riideid võtma ning hiljem ma pidin minema internaati oma tuba vaatama.Siis tuli üks keskmist kasvu vanem naine kes naeratas mulle väga võltsilt ja hakkas mu emale pugema.Ta esitles ennast mulle ja emale.Tema nimi pidi olema Alla. Ta võttis mul käest hirmus kõvasti kinni ja tiris mu ühte tuppa kus oli kaks voodit,riietekappi,öökappi,lauda ja lampi.Ühel voodil istus see sama tüdruk,see eestlane kellega m koolis kõrvuti ülesse saali kõndisime.
Varsti saabus aeg millal ema pidi lahkuma.Kell oli peaaegu juba kuus.Selle ajaga oli ema jõudnud meile mõlemale teha voodid ja aidata meil mõlemal sisse elada.Me Ka rmeniga sobisime vägagi hästi kokku.Kui ema oli lahkunud sadas meile tuppa sisse see Olga .Ta oli see veider punapäine plika.“Mida sa jõllitad mind,veidrik.“-ütles Olga vägagi üle oleval ja kõrgel toonil.Ta rääkis eesti keelt kuigi tugeva vene aksendiga.“Ahh,Emily ära tee temast välja.Ma tunnen Olgat väga hästi.Ta oli mu trenni kaaslane.“.Olga läks meie toast välja.
-Karmen ,jääme magama.
-Olgu ,ma olen üpris väsinud.


Esimesed probleemid.
II peatükk

Ma magasin öösel väga halvasti.Nii metsik koduigatsus oli.Ma öösel nutsin oma voodit.Me Karmeniga oleksime äärepealt trammis magama jäänud.Kui me koolis olime jõudnud riided ära vahetada jooksime ülesse saalidesse.
Pärast esimest balletti tundi oli toss üpriski väljas.Ei suutnud isegi riidesse panna.Õpetaja ütles ,et nädala lõpus tuleb keegi meid vaatama ,et võtta meie seast kaks last etendustesse.
Ma mõtlesin ,et see võiks olla päris hea võimalus.
Ma olin tegelikult nii loll, et ma ei arvanud ,et kõik ihaldavad olla nende kahe valitu seas.
Pärast esimest koolipäeva läks kõik nagu valatult…
…kuni Olga mulle esimese käki keeras.See oli reedene päev, ning see tähendas ,et homme tuleb too külaline.Ma olin jätnud enda kapi ukse lahti seniks kui ma WC ära käin.
Kui ma tagasi tulin oli mu kapp juuksegeeliga koos kaasaarvatud mu lumivalge trikoo.
Ma istusin maha ja ma hakkasin nutma.Karmen tuli garderoobi ja nägi mind nutmas.Ta tuli mind lohutama ja ta küsis mis juhtus.Ma vastasin ,et see oli kindlasti Olga kuna tema jäi ainukesena pärast mind garderoobi.Ma nii tahtsin sellest rääkida klassijuhatajale ja internaadi kasvatajale ,aga mul polnud ju tõendeid.Kahjuks oli Olga saanud kõik õpetajad oma poolele.
Laupäeva hommikul pärast klassikat astus garderoobi punasepäisese tüdruku ja juuksegeeli plekkidega tüdruku ette klassika õpetaja ja ta ütles , et meie ehk mina ja Olga saime etendusse.
Niimodi oli koguaeg.Ma mõtlen sellesmõttes ,et alati kui oli vaja kedagi kuhugile etendusse keeras Olga mulle käkke kuna ma olin talle tugev konkurent.


Imestada pole mõtet.
III peatükk

Siia kooli tulekust on möödunud juba neli aastat.Ma käin hetkel 8 –ndas klassis.Eksamid on olnud normid ja muidu on kõik OK.Kõik on sama,Kammu on sama,Olks on sama.,
Kuigi Olks on täielikult ära pööranud.Talle on see pubekas kuidagi eriti pähe löönud.
Ta enam ei viitsigi minuga nii palju tegeleda.Ta käib muudkui pidudel ja joob seal.Vahest tuleb kooli kah pohmakaga,kuigi ta pole veel vahele jäänud.Me Kammuga loodame ,et ta jääb vahele.Me Kammuga ei käi üldse pidudel.See kuidagi üldse ei tõmba.
Üks hommik kui ma vetsu läksin kuulsin kedagi ukse taga ropsimas.Mul endal hakkas rõve juba seda kuulates.Ma mõtlesin ukse lahti teha… ja üllatus,üllatus,poti juures ropsis Olga.Ma võtsin taskust telefoni ja helistasin Kammule ja ütlesin talle ,et kutsugu mingi õps kah kaasa.Mul oli kuidagi nii hea tunne ,et kuidagi saab kättemakstud selle eest mida ta mulle teinud on.Tal oli selline pohmakas ,et ta oli ikka purjus .Lõpuks kui ta aru oli saanud ,et keegi oli ka veel vetsus pööras ta ümber ja hakkas mind sõimama.“Kuradi
l**s!On sul siis hea vahtida kuidas teine ropsib siin poti ääres!!!“Ma olin täiesti sõnatu.
Õnneks jõudsid kohale ka Kammu ja bio õps.See ei olnud mulle suur üllatus kuna ma teadsin ,et ta elab ka täiesti teistsugust elu.


Ma löön ta maha!:E

-“Mida!!Kust sa selle teada said?“
-„Kõlakad nohh.“vastas Kammu mulle.See on ta lõpp lihtsalt.Ta on rase!Uskumatu!
Eksam on homme.Appiii!Ma ei mõista.Kaheksandas ja juba rase.Hull plika nohh!Midagi pole öelda.Homme hommikul on eksam.Kas õpsid saavad teada mis Olgaga toimub?

Hommik
Kurat,kus mu varvakad on?Appiii!
Sobran kapis ega leia neid ja järsku näen neid kapi all korralikut üksteise kõrval.Paelad ilusti sisse pandud.Jooksen kiiruga üles ,et enne õpside tulekut end soojaks teha!
Astun saali ja Olga vaatab mind nii muheda näoga.Ei saa aru mis tal viga on!Ta on ennast nii ära meikinud ,et pole aru saada ,et tal jälle pohmell on .Õpetajad astuvad üksteise järgi
Saali ja meie tervitame neid ja muidugi Olga teeb oma“pugemis“ näo. See nägu ajab hullut närvi ,aga õpsidele see meeldib.Ja kõlavad klaveri esimesed noodid ja me teem õpsidele kummardust.

Pool tundi hiljem…

Ahh,ma ei taha varvastel teha. Eriti veel õpside ees.Autš,miskit torgib seal sees.Ah,niikuinii läheb see valu ära kui ma varvastele tõusen.Nii paelad seotud ja võin nüüd varvastele tõusta.AAAAAAAAAAAAAAIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII!!!!!
Appi, päästke mind sellest valust.Õpsid tormasid koridori vaatama mis sünnib.Kui nad nägid mind röökimas käskisid nad koheselt varvaskingad jalast ära võtta.Ma võtsin ned jalast ära nuttes ja avastasin ,et mu varvaskingades olid klassikillud.Mu varbad olid täiesti purud.Minu valdetest suka pükstest olid saanud veripunased sukapüksid.Ja lisaks klaasikildudele leitsime ka varvas kingadest Olga sõrmuse.Ma olin nii õnnelik ,et nüüd saab olga oma teenitud palga.

Autori kommentaar »

kooli töö oli see lugu tegelt

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


BubbleGirl

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima