Saatanatosin plus kolm # o8.osa (40)

Uus osa on lühike kuna mul oli vahepeal arvutiga probleeme :) . Järgmine osa tuleb pikem.

Kaheksas osa.

Ma lendlesin selles õndas õhus. Ma olin täiesti kindel, et ma olen surnud.
Ma kandsin valget kleiti ja valgeid kõrgeid kontsi. Kõik mu ümber keerles ja lendles. Kõik oli valge. Ma jälgisin kõike mis mu ümber oli. Ma nägin seal oma ema, isa ja teisi sugulasi. Ma nägin seal oma kolme kassi. Isegi mu lemmik bändid olid seal – Metro station, Fall out boy, Good charlotte jne. – hämmastav. Ma olin nii heas tujus.
Kuid siis hakkas muusika vaiksemaks jääma ja näod hakkasid vaikselt haihtuma.
Ma muutusin juba närviliseks kuna kõik oli nii – tühi. Ma hakkasin jooksma, lihtsalt jooksma. Mind ei huvitanud kuhu ma jooksen või mis juhtub ma jooksin ja jooksin, järjest kiiremini. Ma komistasin ning märkasin, et mul on - hundi jalad. Siis tõstsin ma pilgu ja märkasin, et keset seda valget on üleval peegel. Ma heitsin pilgu peeglise ja ehmusin eemale – mul on kihvad. Ma sattusin raevu ma sulgesin oma silmad ning kui ma need avasin oli mu silmad – imelikud. Need olid viite erinevat värvi. Rohelist, Valget, Sinist, Kollast ja Punast värvi. Ma suutsin teha laineid, ma suutsin teha tuult, ma võisin muuta viite elementi. Seda said ju teha surma inglid.
Surma inglid !?
Kas mina olen üks neist? Kas sellepärast oli ennem see tüli olnud?
See ei ole võimalik. "MA TAHAN TAGASI !!" Karjusin ma täiest kõrist. Mind tabas nõrkus hoog ning ma minestasin...

Seekord oli mu ärkamine normaalsem – kui nii võib öelda selle kohta, et sa oled inimtühjas tehases ning su ümber on vampiirhundid ja sina oled nende pealmine vaenlane. Või kas ikka olen?
Ma ajasin ennast püsti ja vaatasin Kennethile otsa "Mida tahtis Maarja mulle ennem öelda? Seda, et ma olen üks inglitest?"
"Jah." Kennethi hääles oli kahetsust, võimu ja julgust. "Me saime juba mitu aastat tagasi hoiatuse, et sinust saab järgmine Surma Ingel. Siis me sinu enda kampa võtsimegi. Me pidime seda kõike kuidagi takistama, me ei tahtnud, et Surma inglid saaksid omale veel ühe tapja juurde. Muidugi ei tahtnud me ka sind niisama tappa. Me teadsime, et sinu päästmiseks ja meie ülessande lihtsustamiseks on vaid üks võimalus – me pidime sind ennem hammustama kui Inglite võim su endale allutab. Sa mõistad meid? Sa saad aru, et me ei tahtnud, et sinagi Surma inglite maailma hävitamis plaane täide viima hakkaksid? Mõistad, et me ei tahtnud sind hävitada?"