Teema: Järjejutud / Muu

Miks Just Nii ?? #7-Surematu Jõhkard (0)

Eelnevalt....


Ma tormasin hirmust värisedes mööda tänavat ja sisenesin kohvikusse.

" Sa jõudsidki !"


Naine vaatas mulle otsa ja tõstis nuga Heleni kõrile lähemale.

" Miks sa nii teed ?"
" Harjumusest. Olen alati nii teinud..."
" Alati ?"
" Tõestab seda, et olen surematu. Ma sündisin tegelikult aastal 1439. Kui mu mees mind maha jättis, ja teise juurde läks, valdas mind tugev kättemaksuhimu. Jälgisin Tema elu mitu aastat. Kui ta uus naine rasedaks jäi ja oli juba 8,5 kuud rase, tapsin mehe ja seejärel naise. Lapse lõikasin ise naise kõhust välja. Pärast tükeldasin nad tibatillukesteks tükkideks ja andsin huntidele söödaks. Lapse andsin tolleaegsesse lastekodusse. Kuid too kasvas ja ta lapsendati. Kui too oli 6 aastane, palkasin ühe mehe, kes teda vägistas. Kui tüdruk oli rase, sama kaua kui see li**, kes mu armastatu võttis, tapsin tüdruku ja ta mehe. Lapse lõikasin samuti välja ja tükeldasin vanemad. Väike poiss läks lastekodusse, kust ta veidi aega hiljem lapsendati. Ja iga kord kui vanemad tapsin, lapse kõhust välja lõikasin ja ta siis lastekodusse andsin, tapsin ka kõik muud lähedased. Kõik läks samamoodi kuni aastani 1842. Siis sündis su vanavanavanavanaema ja ta kaksikõde. Kui tüdrukud lastekodust lapsendati, tapsin ta kasuvanemad ja piinasin su vanavanavanavanatädi. Ma peksin, lõikasin, põletasin, tõmasin juukseid peast, sidusin kinni ja näljutasin teda, kuni too suri. Teisel kaksikul polnud kedagi peale minu ja ta lihtsalt pidi minuga olema. Ta nägi välja nagu sina, mu kullake.
" Ma pole sulle mingi kullake !"
" Igatähes, ma ei tapnud teda, kui ta rase oli. Ta sai su vanavanavanaema üles kasvatada ja täisväärtuslikku elu elada, vaatamata jõhkrale lapsepõlvele. Ta suri õnnelikku elu elades pahaloomulise kasvaja pärast, ning ta mees tapeti. Mitte minu käsul, igatähes. Sinu vanavanaisaga läks kõik nagu tavaliselt. Vanemate mõrv, lastekodu, naise rasestamine ja surm. Ka sinu vanaemaga polnud midagi erilist. Su ema sünnitas sind haiglas. Tema mõrvaga ma vaatasin ette. Tekitasin tunde, et naine suri loomahammustuse teel. Temal lasin elada kaua ja sünnitada veel kaks tervet last, kellest üks on praegu.... no igatahes mitte nii terve. Ja teine.... seisab hirmunult minu käte vahel, teades, et surm on lähedal. Ja sina.... Sind valdab tohutu viha ja kurjus. Tegelikult jäi mulle sinu perest väheks ja tegin seda jõhkrust veel ühe perekonnaga, aganoh, sind see ju ei huvita..."
" Sa Tõ**as. Sa tegid seda vaid ühe mehe pärast, kuigi oled surematu ja võid elus kohata kedagi palju paremat ! Sa tapsid mu vanemad ja mu venna.... Ja tahad tappa mu õde..."

Võtsin vaikselt seljatagant noa ja viskasin selle talle kiirelt kätte.

" Helen ! Jookse !"

Tüdruk jooksis nuttes mu poole ja me tormasime naise eest ära. Me jooksime koju. Läksin isa seifi juurde ja võtsin sealt raha. Ma palkasin ühe mehe mulle relva ostma ja kui ma selle kätte sain, otsustasin maksta kätte kogu San Franciscole, kuigi see pole mulle midagi teinud. Minust oli saamas samasugune jõhkard, kui oli naine, kes tappis mu ema, isa ja venna ning tahab tappa mind ja mu õde.

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!