Everything Hurts... // 2 - Changed love. (2)

Eelnevalt;

Allu kutsus välja... Kas lähme ?
Ikka.
Ta vaatas mind ja naeratas.
_________________________________________________

29.Jaanuar 2011, Lõuna

Allu ootas meid tänavanurgal, nagu alati.
Kuidas te alati nii täpsed olete ? Täpselt 12.30. Suudaks ma nii täpselt tulla...
Lõpeta unistamine... Kuhu täna, küsis Hellu, samal ajal sadulat kohendades.
Küll näete.
Allu sõitis eest ära. Äkitselt pööras ta ühte kõrvaltänavasse ja sealt vasakule, siis pikalt otse ja lõpuks maanteele. Kuhu ta ometi sõidab ?
Pärast teeületust keeras Allu ühe maja hoovi.
Pange rattad siia, rattalukku pole vaja.
See oli klubi. Ja vanusepiirangut... Võite ju ise arvata, et 13 aastane ei saa sellisesse klubisse sisse, aga meie...võisime vabalt sinna sisse astuda. Küllap oli Allul mingid tutvused või... Me läksime sisse. Ja siis ma nägin teda...Sätendavad tumepruunid juuksed, smaragdrohelised silmad ja kõik muu... Ta oli jumalik. Allu tutvustas mulle kõiki siin klubis. Ta nimi oli Travis. Milline jumalik nimi nii jumalikule poisile.
Ma olin kõrvuni armunud, kindel see.
Mis su nimi on, küsis Travis ja naeratas. Miks ta huvitav minuga räägib, siin on palju teisi ilusaid tüdrukuid...
Andra... Ta vaatas mulle naeratades otsa. Ta tundus teistsugune. Kõikidest teistest erinev. Mu nägu säras üleni.
Kuule ära nüüd erutusest lõhki ka mine, meil on sind veel vaja, ütles Hellu sarkastliselt.
Ise tulid või su ema saatis ?
Hellule ei meeldi solvangud ja sellepärast läks ta ära.
Ära solvu, ta läks lasteaeda tagasi... ütlesin ma naeratades Travisele.
Ta naeris. Allu tuli.
Lähme, me ei tohiks siin olla !
Ta tiris mind läbi pimedate tubade välja. Kumbki ei rääkinud tagasiteel minuga. Mida nagu ma tegin ??

Autori kommentaar.

Autori kommentaar »