Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Muu

Valikud: 18. osa (5)

01.09.2011 15:01, x195 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Vaatasin Kate ja küsisin murelikult: <<Mis mõttes ta võib keha üle võtta? Ta on ju surnud.>>
Kate ohkas ja ütles: <<Ma olen teda 1 korra tapnud ja ülejäänud korrad üritanud tappa, aga ta lihtsalt oskab elama jääda.>> Ma teadsin ,et seal lauses on midagi enamat kui lihtsalt mõtte, ma teadsin ka ,et sellel lausel on tagamõtte, mis on lihtsalt nii kuradima hästi ära peidetud.
<<Deanna on tunnetaja kes on võimu nimel tegema kõike, ta on nõus isegi tapma oma kõige lähedasemad inimesed, et saaks võimule. Ta pole inimene ega ole seda kunagi olnud, ta on mõrvar.>> Kate ütles selle lause välja suurima põlgusega, ta vihkas oma õde siiamaani. Vaatasin Kate ja küsisin: <<Kuidas Deanne suutis kõik inimesed, tunnetajad tappa, on olemas ka temast võimsamaid ja rohkem harjutanud tunnetajaid?>> Ütlesin ma kiirelt, ma olin unustanud end vaatama jälle seda sama üksikut ja mõrvaliku nime: Deanne De La Vega.
Kate kortsutas kulmu ja ütles: <<Tunnetajaid saab tappa vaid tule või parimal juhul ka võimsa loitsuga. Deanne on võimete ja loitsude vastu immuune. Teda saab üksnes tappa vaid tuli.>>
Ma neelatasin, midagi oli Deannes sellist ,et ma ei suutnud teda vihata.
Kate vaatas mind ja ütles: <<Ma võiksin sulle õpetada lihtsamaid loitse ja kuidas oma võimeid kontrollida. Sinu võimete võti on viha.>> Ma naeratasin ja vaatasin Katele otsa ja ütlesin: <<Mul oleks olla au sinu õpilane. Kust sa tead ,et mu võimete võtmeks viha?>> Kate naeratas ja ütles: <<Tuul muutub siis tugevaks kui sa oled vihane ja su aura värv on must mis sümboliseerib viha.>>
Vaatasin pettunult Kate, ma olin terve elu arvanud ,et mu aura värv on valge, kuid nüüd öeldi mulle ,et mu aura on musta värvi. Vaatasin Kate ja ta naeratas mulle. <<Mitmenda klassi tunnetaja ma olen?>> Küsisin Katelt. Nägin kuidas Kate mõtlikuks muutus ja ta ütles: <<Ma arvan ,et 4.klaas või 5.klass, ma pole päris kindel ,aga ma tean ,et sa oled minust võimsam.>> Kortsutasin kulmu ja ütlesin: <<Ma suudan lugeda vaid mõtteid ja ülejäänud sõltub vihast. Ma ei oska isegi ühtegi loitsu.>>
Kate ohkas ja ütles: <<Asi pole loitsude lugemises küünla valgel või võimete kontrollimises. Asi on su hinges ja su võimetes. Kui suudad võimeid kontrollida oled sa kõigest ohtlik, kui sa ei suuda võimeid kontrollida oled sa tappev.>>
Mulle meenus kuidas Kate oli oma õe kohta öelnud: Ta pole inimene ega ole seda kunagi olnud, ta on mõrva Neelatasin ja vaatasin uuesti sugupuud. Nägin kuidas lehed mu eest kadusid. Vaatasin Kate ja küsisin: <<Sina tegid seda?>>
Ta noogutas ja ütles: <<Kõigest üks illusioon, et sind sellest nimest eemale tirida. Ma naeratasin tahtmatult. Järgmisel hetkel tundsin enda südames torget. Ma panin käe oma südamele nagu loeksin skaudi vannet ,aga mul oli tõsisem mure. Tundsin uut torget ja ma langesin aina sügavamale. Ma ei suutnud kontrollida ennast. Ma ei suutnud liigutada käsi, jalgu või midagi sellist, ma olin tuim. Tundsin kuidas mu peale langes tume loor.

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Sarafine

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 1 )

 

Kommentaarid

veronika8

Jätka
 

Hurricane

Jätka!
 

tulekera

jätka loodan et 19 osa on lähedal
 

mailiseke

oehh..ootan juba lõppu..
see on nii põnev.
 

hobuke

Ülipõnevv.. Kui oleks olemas selline raamat, ma loeks selle kohe lõpunii.. Üliheaa!!!
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima