♥ Forever ♥ . # [ 8 . Osa ] (15)

Eelmises osas : Istusin ühe poisi kõrvale. Ta tundus liiga tuttav minu jaoks, seega ma hakkasin temaga rääkima.

"Tere, kuidas su nimi on ? " naeratasin ma imeliselt.

"Tere. Mu nimi on Kevin, ja kuidas teie nimi kõlab ? " oli poisi vastus.

"Kas sa oled Kevin Hallyste ? " tahtsin ma õhinal teada.

"Jah, oma teada küll ," vaatas poiss mind imelikult. Järsku meenus mulle kõik, poiss oli .................

*********

See poiss oli mu vana peika. Kohkusin kohe ja ma märkasin ta pilgus kahtlust, sain aru, et temalegi meenus minevik.

"Ceterli ? Ceterli, oled see tõesti sina ? Issand jumal ," ehmus Kevin ja kallistas mind otsekohe.

"Jajah, Kevin. Pole ammu näinud ," kogelesin ma.

"Muidugi pole. Ma igatsesin sind nii väga lihtsalt ," vastas poiss rõõmsalt."Sul poiss olemas ? Ma olen muutunud, Cetu. Ma tõestan seda ! "

"Heh, aitäh, ma ei võta ettepanekut vastu. Ma läksin äsja ühega lahku ," kurvastasin ma.

"Olgu, ma mõistan. Kas läheks kuskile kohvikusse ? Nagu midagi võiks ikka teha ," tegi Kevin uue ettepaneku. Ma ei jõudnud vastatagi, kuni mu telefon helises. Helistajaks oli Ervin. Vabandasin korraks ja läksin Kevin ' ist eemale.

Mina ; Mida sa tahad minust ? Jäta mu rahule ! Ma ei vaja sind enam !

Ervin ; Ma saan aru, kuid ma armastan sind ! Palun andesta mulle. Ma ei taha sind kaotada.

Mina ; Mida iganes. Ma juba mõtlesin siit kohast üldse lahkuda. Head aega, Ervin !



Lülitasin telefoni hiljem välja ja läksin Kevin ' i juurde.

"Kevin, sa oled mahedalt tore kutt, aga ma lihtsalt ei saa täna sinuga aega veeta. Näe, võta mu number ," ütlesin ma Kevin ' ile ja suudlesin teda.

"Nojah ," solvus poiss kohe ja suudles mind ka. Lahkusin kähku ja jõudsin enda tuppa. Mind ootas kodus isa ! Kohkusin kohe ja vaatasin ta silmadesse.

"Ceterli, mis sinuga juhtunud on ? Oled sa armunud ? Sa oled viimasel ajal pöörane ja ei ole kodus peaaegu üldse ," pahandas mu isa.

"Mis asja ? Mina ja armunud ? Isa, ära tee veidraid järeldusi ! Ja pealegi, enda teada oled sina kogu aja kuskil rõõmsat elu elamas, kuid mina passin siin oma nõmedate eurodega, mida sa oled mulle andnud ! Ma vihkan oma elu ! Ma lahkun siit kohe, vii mind ema juurde. Selge ? Ja ära püüa mind veenda ," vaidlesin ma isale vastu, kuni puhkesin nutma. Kallistasin isa ja kogu aeg korrutasin, et mu elu on sõna otseses mõttes elumõttetu. Isa rahustas mind ja ütles, et ma ei lahkuks. Lõpuks ma tegin otsuse - kavatsesin .............

********

Jätkub. Sorri, pole aega teha järjekat ; * Andke pastakaid ikka ja ärge kaotage lootust, et ma ei jätka. Ma jätkan ! Mõnikod võiksite teatada postkasti, kui teie kannatus on katkemas. HINNET & KOMMENTAARI ? :)

Autori kommentaar »