♥ Forever ♥ . # [ 7 . Osa ] (14)

Eelmises osas : Nägin ühte tüdrukut ja Ervin ' it. Kuulsin neid rääkimas.

"Me ei saa enam niimoodi jätkata, Kelly. Mul on nüüd Ceterli ja ma ei taha tema südant murda sind armastades ," selgitas Ervin.

"Ah, see Ceterli ? On vajadus sul teda armastada ? Oli ju jutt, et meie oleme koos, Ervin ! Ma armastan sind, musike. Palun ära hülga mind selle lita pärast ," kuulsin ma tüdruku häält. Järsku ..........

*******

7.#

Järsku nad suudlesid, imekombel ronisin ma aknast sisse ja vaatasin neid vihaselt. Ervin kohkus kohe ja eemaldus Kelly ' st.

"Ceterli, see pole nii, nagu sa arvad.... Tõsiselt ," kukkus poiss vabandama.

"Nonii, selgitad mulle ? Tead, mida ? See armastus on täielik võlts. Kõik poisid ütlevad nii - las ma selgitan. Ja mina ütlen sulle, et ma ei vaja selgitusi. Ise veel tahtsid käima hakata, aga suudled mingisuguse hooraga, sul aimu on või ? " sõimasin ma Ervin ' it.

"Mis asja ? Ma pole hoor ," hakkas Kelly virisema.

"Sa ole vait, kui mina olen lita, siis sina oled hoor ja mind ei koti mitte miski ," vaidlesin ma vastu.

"Kelly, ma arvan, et sa peaks lahkuma ," sosistas Ervin talle ja tüdruk tegi talle põsemusi.

"Ahah, nii see siis algab ja lõppeb ! Ma poleks arvanud sinust midagi sellist. Ma arvasin, et sa oled õige kutt, kes on ikka normaalne ja ei peta, aga see kõik oli vale ," nuuksusin ma."Ma tõesti ei oska enam su kohta midagi öelda. Sa murdsid mu südame."

"Mis ? Ceterli, tunnista, et sa tegelikult ei armasta mind, sa ütlesid seda mulle ju eelmisel korral näkku ," kostis poisi kobin.

"Ei no, mida veel ? Ma ju vajasin aega ! Mis ma sinuga peale hakkan ? Tuleb välja, et me läheme lahku ," laususin ma kurvalt."Hüvasti, Ervin ! "

Läksin külmavereliselt trepist alla ja avasin nende välisukse. Ervin ' i ema vaatas mind imelikult. Väga külm pilk oli tal igatahes.

"Mida on ? Tahate, ma ütlen teile midagi, mis on tõde ? " küsisin ma Ervin ' i emalt. Ta ei vastanud, ei raputanud peadki."Te olete mingisugune vanaeit, kes alatihti peab käsutama endast nooremaid. Lase noortel elada ! "

Ta solvus ja punastas. Seejärel osutas ta oma näpu uksele, mis tähendas seda, et ma olen sunnitud lahkuma.

"Oh, proua, ärge vaevake end. Ma juba hakkasin lahkuma ," nähvasin ma ja läksin joostes koju. Nutsin pool päeva patja, kuni peagi läksin ma välja, et leida endale tegevust. Läksin parki, kus oli alati rahulik ja vaikne. Istusin ühe poisi kõrvale. Ta tundus liiga tuttav minu jaoks, seega ma hakkasin temaga rääkima.

"Tere, kuidas su nimi on ? " naeratasin ma imeliselt.

"Tere. Mu nimi on Kevin, ja kuidas teie nimi kõlab ? " oli poisi vastus.

"Kas sa oled Kevin Hallyste ? " tahtsin ma õhinal teada.

"Jah, oma teada küll ," vaatas poiss mind imelikult. Järsku meenus mulle kõik, poiss oli .................

****************

Em, sorri, et ei jätkanud ! Polnud aega, kuid loodan, et te pole pahased. Sorri ka, et väike osa. Ei tea enam, mis edasi juhtub ^^ Muideks, kavatsen uue järju kunagi teha. Teeksin ? Vastake kindlasti sellele & hinnake / kommenteerige juttu. Aitähh ;)

Autori kommentaar »