' Castle of love ,, 1.# (7)

Alustan siis uue armastus järjejutuga. Ma tõepoolest vabandan, et ma pole eelnevaid jätkanud. Pole lihtsalt mõtteid ja ma ei taha neid jätkata. Loota võib ju, et see jutt venitab ikka korraliku lõpu välja. :)
Enjoy!

******************

1.#

Piilusin ukse vahelt ja jäin jõllitama oma ema ja kasuisa, kes rääkisid väga kahtlaselt.

,,Robert, sa ju tead, et Sandra ei ole nõus leppima sellise segadusega, " lausus mu ema vaikselt.

,,Ma tean väga hästi, et Sandra pole harjunud minuga, kuid ta on juba piisavalt vana, et kohaneda minusugusega, " teatas mu kasuisa Robert. Jäin mõtlema nüüd, milles asi siiski on. Kas midagi on juhtumas?

,,Mina ei tea, kuidas Sandra suhtub sellesse. Ja seda kõike on liiga palju tema jaoks, " ja mu ema langetas pea. Nüüd ma ei saanud olla vaikselt. Kargasin lihtsalt nende vahele ja küsisin : ,,Millest te räägite? Ma tean, et teil on midagi õelat plaanis." Robert ehk mu kasuisa ja mu ema vaatasid mind väga hirmutavalt. Nägin ema kaastundlikku pilku.

,,Kullake, ma usun, et sa ei suhtu sellesse lihtsalt, kuid me peame su isaga tõe rääkima välja, " ütles ema. Ma vaatasin oma kasuisa päris kurjalt.

,,Robert ei ole mu isa, " vaidlesin ma vastu.

,,Sandra, ma tean, et see on sinu jaoks hullumeelne uudis, kuid sa saad endale minu ja Robert´i poolt väikese õe ja me kolime teisse kohta. Usu mind, seal on kool hämmastavalt hea ja maja on suur, " vuristas ema ja vaatas mind paluva pilguga. Ma lihtsalt ei suutnud end vaos hoida.

,,Mida?! Kuidas sa võid, ema? Pärast seda kui see nõme vares nagu Robert siia tuli, oled sa muutunud. See on tõeline katastroof. Ma saan endale õe? Ma ei lahku siit mitte mingil juhul. Siin on mu sõbrad. Siin on minu kodu!" karjusin ma. Jooksin nuttes enda tuppa ja jäin sinna kauaks ajaks ..

_____________________

Jätkan? Ma arvan, et sellest jutust saab asja. Kommentaare ja hinnet ;*