Ma tean † [vol.14] (7)

Ma tean †

KODUS

Astusin majja sisse ja hõiskasin õnnest. Veeres 1 rõõmupisar alla. Pühkisin selle ja läksin vaatama kes kodus on. Kui ma kööki jõudsin nägin ma isa kurja pilku. Läksin isa juurde vaatama miks ta nii kuri on, aga tema kohe hakkas käratama.

Isa: Kus sa olid ? Mis värdjaga sa pidu panid ? Kellega sa juba ilastasid meie maja ees?

Olin nii üllatunud mida isa ütles. Ma oleksin talle lataka panna, aga teadsin, et ta on ikkagi mu isa ja tema ju ei tea mis minuga toimus. Rääkisin talle,
kuidas ma magama olin jäänud ja kuhu mind viidi ja kuidas ma Jacobi elupäästsin. Isa muutus näost rõõmsamaks, et ma vähemalt mingit pidu polnud panemas. Rääkisin talle ka sellest, et ma ei pane pidu kunagi
nii noorelt.

Mõtlesin jätta isa oma mõtteid mõtlema nii et ma jooksin ülesse teisi tervitama. Olin lõpuks nii väsinud, et ma tahtsin magama minna. Panin
tudukad selga ja hakkasin magama jääma.

HOMMIK

Ärkasin ehmatusega, sest teadsin, et täna on laupäev. Olin vähemalt õnnelik, et kooli polnud. Kuna kell oli vähe, siis otsustasin edasi magada.
Järsku ma kuulen koguaeg Isabella kiljumist, mis hakkas mulle närvidele käima. Tõusin püsti ja jooksin Isabella tuppa. Nägin, kuidas
Isabella vaatas minu poole ja KALLISTAS mind.

Mina: Miks sa kisad ? Juhtus midagi ?

Isabella: Aurora me kolime juuh ! Kujutad ette isale pakuti siia lähedale
ühte villat. See pidi olema perfektne ! Ja tead mis .. ME KOLIME SINNA !

Mina: Oota mis tänaval ?

Isabella: Vist mingi Esberg vms .

Ma olin niii niii õnnelik, kuna Jake elab ju seal. Siis me võib olla hakkame samas koolis käima. Kiljusime Isabellaga kaua, kuni jõudis isa Isabella
tuppa ja hakkas naerma ja kallistas meid. Me oleme tegelikult suht vaesed ja isale pakuti võimalus kolida VILLASSE ! Perfektne kas pole ?

HOMMIKUL

Oli pühapäev ja me oleme valmis kolima. Ma ei jõudnud lahkuda koledast majast villasse. Teatasin ka eile õhtul Jacobile ja ta oli samuti
õnnelik minu saabumise üle.

UUES MAJAS

Jätkub x) ..