Oleme me viimased ? (7)

Pauk ! Ärkasin oma igaäevasest uinakust .. ,, Mis juhtus ? " Küsisin õdedelt .. Kuid neid polnud seal . Jalutasin peegli ette arvates , et nad kolistasid all ja kõik on korras . Panin riidesse . Olin kooli minekuks juba valmis , kuid midagi oli puudu .. Amm, juuksed veel korda teha . Kui kõndisin märkasin auku seinas mis isa ehitamistööde ajal katki oli teinud .. ,,Ta kattis selle ju kinni !" Mõtlesin ma .. Haarasin laki ja harja ning hakkasin sasima .. Vaatasin samal ajal akna peegelpilti peeglist . Kõik tundus tavaline . Siis kuulsin plärtsatust .. Heitsin pilgu aknale ja nägin mingit suurt punast loiku . Ma ei arvanud sellest midagi . Sasisin edasi .. Kuid, siis ma hakkasin mõtlema , märkasin "Punast" loiku . Mis see küll olla võiks ? Punane on .. VERI ! Jooksin akna juurde ja vaatasin tänavatele .. Kõikjal oli verd .. Inimesed lebasid surnult maas .. Mõned karjusid ja kiljusid tänavatel .. Jooksin trepist alla . Alumine korrus oli verine . Märkasin kirja ..

Üksi !
Koos !
Auk !

Alguses eisaanud ma millestki aru . Jooksin oma tuppa .. Istusin ja kuulsin . Keegi paugutas uksega . Ma ei teadnud mida teha . Keegi oli ukse taga . Meenutasin oma vanemaid .. ,,Täpselt!" Sosistasin . Isa oli ehitamistöödega pooleli jäänud . Üksi Koos kirjas pidi tähendama ülemist korrust .. Auk ? AUK ! Auk seinas mille isa ehitamise käigus oli teinud oli ju õhukese kattega mille saaks katki lüüa ! Auk oli pikk .. Sinna mahuks umbes 5 inimest ära .. Pealegi oli isa vist selle peitmise eesmärgil teinudki kuna see viis maaalusesse tunnelisse .. See asus ju minu toas ! See oligi katki ! Tõmbasin kapi eest ning ronisin auku . Tõmbasin kapi jälle ette tagasi .. Koperdasin millegi otsa .. Avastasin , et see oli minu väiksema õe lilleline taskulamp kui selle käima panin .. Teadsin , et nad on siin kuskil . Keegi tagus ikka veel ust .. Järgmisel hetkel kuulsin millegi kukkumist .. Arvasin , et see on uks , sest tagumine lõppes ja keegi kõndis juba minu toas .. Unustasin läpaka ! Sealt oleks saanud informatsiooni sõja kohta .. ,,Ohh !" Ohkasin kogemata . Ta kuulis .. Ta kõndis minu poole . Ta avas pauguga kapi uksed ja soris mu riietes lootes kedagi leida .. Siis kõndis ta minema .. Lükasin kapi tasakesi eest .. Ronisin välja ja haarasin laua pealt läpaka .. Akut jagus mul umbes kolmeks päevaks .. Krabasin ka oma lõunakoti kooliks .. See kukkus ! Kiired sammud tulid trepist tagasi ülesse . Peitsin end laua alla .. Piilusin korraks välja . Pool auku oli paista .. Kartsin niiväga ! Olend liugles mingil imelikul moel laua juurde . Ta oli mulle juba nii lähedal ! Sel hetkel kukkus midagi trepidest alla ja läinud ta oligi . Ootasin veel natuke ja jäin mõtlema . ,,Ärka nüüd ! Mida kauem sa siin passid , seda kiiremini nad siiapoole kõnnivad ! " Rääkisin endaga . Heitsin veel pilgu aknale .. Mingi lendav asi vaatas mulle otsa ja hakkas pasundama ! Ta lendas alla, ukse juurde , sest siis oli juba altkorruselt uulda umbes 6-te jalapaari ja 2. lendurit .. Lendajatest oli raske aru saada, aga kuminaid sai eristada mis nende tiivalöökidest tekkisid .. Jooksin kapi juurde ja lükkasin selle eest .. Ronisin sisse ja proovisin kappi tagasi lükata . ,,No mine nüüd !" Kapp oleks peaaegu kukkunud .. Siis , aga sain kapi ette kõik jalapaarid ja tiivulised otsisid minu toa läbi, vähemalt senikaua kui mina kuulsin olid seal kõik ja sorisid mu asjades .. Liikusin augus roomates ja taskulamp suus .. Iga kraksatuse peale kartsin, et keegi kuuleb .. Jõudsin tunneli lõppu ja avastasin oma pere .Kuid nad polnud üksi ..Üks püssiga mees hoidis neil silma peal .. Avasin luugi .. ,, Jookske !" Karjusin oma perele kui olin sellele mehele peale hüpanud .. ,, Kathy ? Mis sa teed ? Ta kaitseb meid !" Ema jõudis veel seda karjuda enne kui ma läpakaga seda meest peksma hakkasin ! Nohh, mis 15- aastasest ikka arvata . ,, Ema, isa, õed !" Karjusin ma kui olin selle mehe pealt maha roninud . Kallistasin neid nii kõvasti . ,, Miks te mu snna jätsite ? " Küsisin oma vanematelt .. ,, Vabanda õeke .. " Kuulsin Kate´i rääkimas .. ,, Kate arvas, et olid juba surnud kui sind nägi kuna su voodi oli verine ja aega enam eiolnud . " Surnud ! Ma oleksin praegu juba surnud kui ma poleks ise hakkama saanud !! Aga milleks siis see kiri ? " Panime selle kirja lendu , sest lootsime , et oled ikka veel elus . Sa olidki !" Kallistasime terve õhtu . Täpsemalt nemad kallistasid mind kui olin läpakas , sõja põhjuse otsingutel .. ,,Leidsin !" Otsisin põhjust ja leidsin uudiste ülekande ..

RAPORT !

,, Toon teile raporti . Tervet maad hävitatakse . Otsige omale peidupaiku ! Tulge meie juurde, Sal .." Ning siis kukkus kaamera maha ja järgmisel hetkel ilmus kaamera ette reporteri verine pea .

Seda vaadates küsisin ma ,, Mis edasi saab ? " Ema asetas minu pea tema õlale ja ütles ,, Rahune kallis , rahune .. " Jäime niimoodi peitu umbes 2. nädalaks .. Isa oli varunud meile tunnelisse selleks ajaks just toiduvarusid . Need 2 nädalat mõtlesin ma ainult oma lähedaste peale . Sõprade .. Sugulaste .. Ja siis ma hakkasin mõtlema .. Oleme me viimased ? Olime näljas ja meie toiduvarud olid otsas . Isa otsustas, et läheb ise vaatama kas leiab midagi söögipoolist , kuid ema ei lubanud tal üksi minna . Emal oli haavatud jalg ja see vajas veel ravimist . Tahtsin minna talle ravimeid tooma . Kõndisin mööda tunnelit edasi . Lükkasin kapi väga aeglaselt eest ära . Märkasin , et minu tuba oli verine , aga keegi eivalvanud seda enam .. Vaatasin aknast välja, see oli katki tehtud . Kedagi polnud seal . Laibad olid ka tänavatelt kadunud ja tiivulisi pole kaa enam . Mõtlesin , et mis siis nüüd on . Jooksime allkorrusele .. Verd oli mul põlveni . Sorisin kappides .. Vaikselt .. Leidsin sealt ravimeid emale . Märkasin ka saia, leiba , SÜÜA ! Sõin ja toppisin söögipoolist ka omale kotti . Jooksin tänavale .. Kõikjal oli verd . Vaatasin paremale ja vasakule . Kõik puud ja põõsad olid ära kuivanud . Paremal pool oleks pidanud olema meri . Nüüd oli seal ainult suur punane loik, ei liiva, ei linde, ei vett . Polnud midagi . Vaatasin vasakule lootes leida kasvõi ühte hingelist .. Ma märkasin mitut rida kalavõrkudest kotte, täis elutuid laipu . Verd oli kõikjal . Siis sain ma aru , et me oleme üksi maailmas .. Täiesti üksi ..

Autori kommentaar »