Lehmad ja kaine mõistus. (2)

Äratuskelle helin röövib viimsegi tibatillu rõõmsameelsuse. Uimasena, pimedana ning unisena koperdad õhtust vedelema jäänud asjade otsa. Kui sul on õnne, siis sa jääd jalgele. Kui ei, siis avastad end hetk hiljem jalgupidi tekki takerdunult, ninali kohvitassis.

Kell 2.50 Kallad peaaegu keeva kohvi kõrist alla, hammustad võileiva asemel kogematta põlevat suitsu. Ühes käes auto võtmed, teise käe otsas pooleldi selga pandud tagi, hammaste vahel põlev suits ja tubaka maitseline vorst, tormad pimeduse varjus, trepist alla. Kui sul on õnne, siis jääd jalule, kui ei siis leiad end ninali trepil. Autos saad hetke hinge tõmmata.
Kell 3.00 Kui sul on õnne siis auto käivitub. Jahe öö summutab sõimusõnad, mis käivad auto ja sisaldab ka arvamust kogu maailma kohta. Auto ei käivitu. Kiiruga üleliigseid asju, niigi täis istme taha toppides, urised mõistmatult, pilk tühjusesse suunatud.
Kell 3.00-3.30 Jalga jala ette tõstes, loodad, et kadaka juurte otsa ei komista. Täiskuu pimestab. Türkiissinised kadakad ja lõputud igivanad kivimüürid on hingematvalt ilusad, aga sina neid ei vaata. Sul on tegemist enesehaletsuse ja jalgel püsimisega. Nuusutad õhku.... Mõrkjasmagusa kadaka lõhna pühib ära jäädavalt sõn#!?!# hais. Nuusutad rutiinselt oma riideid, harjumus, mida teed juba aasta. Seekord ei haise sina - tuul on lauda poolt....
Kell 3.30-6.30 Kui sul on õnne, siis lüpsad lehmad ja vantsid tüdinult koju, aga... Lauta jõudes avastad oma nördimuseks, et olid unustanud oma eilsed riided pesta. Sõn#!?!#si, haisvaid töö riideid selga pannes ahastad. Tassid ägisedes masinad, asjad lauta lehmade juurde. Esimene kord lööb hais su peaaegu pikali, aga ajad silmad kissi ja hambad risti - nii muutub see talutavaks 20 minutiga. Masinad esimestel vissidel all - rahustad närvi, istudes tühjal pangel. Heinahun#!?!#s krõbistab keegi - kass. Kass sööb midagi isukalt ning ragistades. Lähemal vaatlusel selgub, et oma poegi. Varsti harjud ka selle häälega.
Lüpsja on oskustööline! Oskuslikult ning peaaegu, et rahulikult, laveerid vedelast virtsast tilkuvate sabade, löövate jalgade, uudishimulike sarvede vahel. Oskus mitte pihta saada, mitte sõnnikuseks saada, mitte sarve otsa maanduda, on eluks vajalik laudas.
Järjekordse lehma all kummargil olles, saad ootamatu obaduse pikki nina. Valust ogarana keerad end lehma saba poole. Märg, haisev, tilkuv saba tabab, lirtsuva laksuga, nägu. Pool pimedana komberdad eemale, astudes lehma asemelt alla. Vana põlve vigastus annab tunda - põlv nihkub korraks liigesest välja ja sa leiad end värske lehmakoogi sees pikali.
"Muu," hüüab vaid lehm.
Hetk ahastust ning ajad end püsti. Raputad kui kass suurema jama maha ja suundud pesuruumi. Sa ei ilmuta mitte mingit üllatust kui avastad, et vahepeal on kraanidest vesi kadunud. Viimses lootuses, keerad siiski kraani lahti, äkki on mõni tilk alles. Arusaamine selle mitte paikapidavuses saabub siis kui metallist kinni võtad ning elektrilöögist tingituna tagurpidi pesuvanni maandud. Avastus on üllatav. Uskumatuses võtad metallist veelkord kinni- SEE ON ELEKTRI ALL --veendumusega lendad tagasi vanni.
Laudas kostub vaid üksik "aammmuuuu".
Käterätikusse end puhtaks nühkides ohkad vaid korra. Vahetad sitased riided kuivade sitaste riiete vastu.
Sosistad kui mantrat kuuldavalt:
"Sellest tuleb hea päev, sellest tuleb hea päev, sellest tuleb hea päev..."
Tagantkätt viskad käterätiku prügikasti ning suundud kindlameelselt uuesti lüpsma. Oskuslikult põikled järgneva pool tundi sarvede, sabade, jalgade eest.
Muu, muu, muu, ammmuuu... Kõik, mida kuuled.
Lähened halba aimates, lüpsimasin kui kilp ettesirutatud käes. Kogemustele tänu, suudad masin alla saada. Indlev(pulli otsiv) lehm jälgib sind kahtlaselt. Peale su üle lakkumist, sügamist, nuusutamist, tõstab ta erutunud sarved ning lõhub piimatoru. Klirinast ehmununa tõstab jala ning paneb selle täpselt lüpsi masina voolikule. Rahulikult toksid jalaga tema jalga ja käskival häälel ütled, et too jalga tõstaks. Tõstabki, aga paneb kohe tagasi voolikule. Uus üritus, kiirelt reageerides suudad vooliku ta jala alt ära tõmmata, lehm nihutab ka ennast ja paneb jala voolikule... Paar katset veel ning raudne enesekontroll hülgab hetkeks su.
"Käi ise ka perssse!" pressid läbi hammaste. Lehm vaatab sind süütute vesiste silmadega ja teeb:
"Mumumummmmuuuammmuuuu" ja tõstab jala üles.
10 minutit pausi, seni kuni toru vahetatud saab. Rahuned, hingad, rahuned. Saavutad laitmatu kontrolli enda üle - taas.
Kogemuste võrra rikkamana, oled lüpsi lõpuni ettevaatlikum. Mõned hoobid pikki jalgu, paar masina pesu, pool pakki suitsu, paar ajurakku... Virtsast tilkuvad juuksed, sitatriibuline nägu - Lüps saab läbi.
Viimast masinad pesuruumi viies, teeb üksik lehm:
Mmuuu."
Dušši all, unustad hetkega töö asjad. Pesumasin läheb tööle. Jääkülm vesi lajatab pähe, enne kui reageerida jõuad, järgneb sellele tulikuum vesi. Hüppega lahkud pesuruumist. Puhtad riided seljas, avastad, et lehm poegib. Kohusetundlikuna lähed appi. Ülima oskusega suudad end mitte ära määrida. Üliarmast vasikat vaadates heldib süda ja naeratus varjutab tüdimuse kurrud näos. Naeratus tardub grimassiks kui tutikas vasikas oma tutikad nõelteravad hambad sulle sõrme lööb, ise üliarmsalt matsutades. Üllatudes jätad sõrmed uhiuuele vasikale uhiuude suhu nätsutamiseks, enne kui reageerida jõuad on vasikas oma hambaid proovinud juba kolm korda. Vasikas suleb silmad ning mõnuledes lutsutab verevalumites sõrmi.
Lahkud võidukalt laudast - sa jäid täna ellu!!! Paar sinikat rohkem, paar verevalumit... Paar närvirakku on veel alles.
Koduteel imetled kraavipervel õitsevaid sinililli, koperdad ja kukud haisvasse kraavi. Raputad end puhtaks ning varsti oledki kodus. Imepisikeses vannis end üle pestes nagu alati. Riietad end väljast kuivamast võetud puhastesse riietesse. Poed imepehmesse voodisse, topid nina teki alla ja ohkad. Hetk hiljem nuusutad-issand ma hingan välja lehma haisu!!!
Enne kui uinud sisendad endale:
"Mul tuleb täna hea päev, mul tuleb täna kuradi hea päev..."
Uinud ning arva ära kes teeb unes:
"Muuuuuumuuuuumuuuuu..."

Autori kommentaar »