6.) Fantasy is my reality (3)

''Elementalistid.'' sosistas Silius vaikselt, haaras mu koti ning krabas mu sülle. Järgmisel hetkel olime juba õhus.
''Kes need elementalistid on?'' pärisin, hoides samal ajal Siliuse valgest pluusist kinni.
''Nad on nagu... '' Silius jäi mõtesse, vaatas korraks mind ning seejärel sõnas: ''Nagu šhamaanid, ainult rohkem sellised nagu võlurid. Ma ei oska päris täpselt seletada.''
''Kas nad on sama ohtlikud kui haldjad?''
Silius turtsatas naeru. ''Kõik haldjad ei ole kurjad. Vere haldjad on päris toredad.''
Ajasin silmad taaskord pärani, ''V-vere haldjad?''
''Nad ei toitu verest. Neil on lihtsalt selline nimi.'' Silius naeratas, ''Nad on vere haldjad selle pärast, et nad armastavad veriseid sõdu. Tegelikult on nad päris armas rahvas.''
Maandusime ühel kõrgel mäe jalamil, kus oli suur koobas.
''Siin on külm!'' piiksatasin kohe, kui ta mu maha pani.
Silius itsitas ning võttis oma särgi seljast.
''Näe, palun!'' ütles ta mulle särki ulatades.
''Eee... Ma avan, et õhukesest särgist ei ole kasu.''
''Usu mind, see ei ole nii õhuke, kui paistab. '' Silius pani oma särgi üle mu õlgade. Hetke pärast oligi juba soojem tunne. Võtsin särgi ja panin selle korralikult selga, samal ajal jalutades koopa.
''Aga miks me elementalistide eest ära põgenesime?'' proovisin teemat uuesti alustada.
''Ehh... '' Silius tõmbas kopsud koopaõhku täis ning lasi selle taas suu kaudu välja, vaatas korra mind ja siis sõnas, puid hun#!?!#sse toppides: ''Elementalistid on kõige ohtlikumad siin maailmas. Nad on võimelised isegi inglile haiget tegema ja nad on hämmastavalt kiired.''
''Mis moodi kiired?'' pärisin, otsides kotist õunu.
''Nad suudavad muuta ennast hundiks.''
''Hudiks?''
''Jah, aga mitte tavaliseks hundiks, hundi hingeks. ''
''Ohh!'' ahhetasin ta jutu peale.
''See ei ole kõik, mida elementalistid teha suudavad... '' sõnas Silius ja pani lõkke põlema.
''Mida nad siis veel suudavad teha?''
''Nad valdavad kõiki nelja jõudu: maa, tuli, vesi, õhk. Nad kutsuvad endale iga elemendi kohta ühe tootemi, mis annab siis neile kas jõudu juurde, kaitseb neid või siis ründab vaenlast.''
''Aga miks siis neid nii väga kardetakse?''
''Nad ei ole hea poole peal, kunagi olid, enam ei ole.''
''Mis siis juhtus?'' pärisin, õuna hammustades.
''Kurjust on neis võitu saanud, kõik.'' pomises Silius, tõusis püsti ning läks koopa ukse juurde.
''Me ei saa siia kauaks jääda.''
''Miks siis?'' küsisin.
''Elementalistid leiavad meid varsti.'' vastas Silius nukralt.
''Miks nad meid taga ajavad?''
''Nad ei aja meid taga, nad ajavad sind taga.'' ütles Silius ning vaatas mäest alla metsa.

Autori kommentaar »