Just smile and I love you, 1.# (25)

Mõtlesin siis ühe väikese armastusromaani teha, kuhu tulevad sisse erinevad kuulsused. Peamiselt siis Justin Bieber. Kui ta sulle ei meeldi, siis soovitan lugemata jätta. Ei soovi kriitikat selle pärast kuna Justin teile ei meeldi. Pole ta fänn ega midagi, kuid kuna paljudele meeldib ta, oleks lahe teha siis temast juttu teha. / Peale selle - see on tavaline noorte armastusjutt. Kui ei meeldi sellised, siis see jutt pole sulle. ;)
Enjoy!

*****************
Minu nimi on Jessica Demóra Alben. Olen noor pubekas (nagu ikka) ja olen kuusteist aastat vana. Sain alles kuusteist muidu. Mulle meeldib muusika ja kuna mul on oma stuudio, mille ema ja isa ostsid, laulan ma seal pidevalt. Viiulit, klaverit, flööti või mõnda muud instrumenti ma ei mängi. Kui ma veel väike olin, sundisid ema ja isa mind mängima klaverit. See oli kohutav, sest mulle ei meeldinud klaver ja ma proovisin klaveritunde igati vältida. Mul on tintmustad juuksed, need on veidi lokkis ja pruunid silmad. Olen sõbralik, tagasihoidlik ja madala profiiliga tüdruk. Igatahes, mul on ka vanem õde, kelle nimi on Remona Alben. Jah, temal kahte nime õnneks pole. Ta on seitsmeteist aastane ja selline upsakavõitu. Ma olen põhimõtteliselt inetu pardipoeg, keda keegi ei taha tunda. Mu õde on aga poiste lemmik ja ta on üleüldse väga ilusa välimusega. Mul pole eriti sõpru. Mu naaber Mia Ferrogin on mulle tegelikult nagu õe eest (parima sõbra eest ka), kuid ta on pidevalt ära, sest ta käib teises koolis ja tal ei ole aega. Mul pole midagi erilist rääkida. Elan koos oma ema ja isaga. Nende nimesid pole teil vaja ilmselt teada. Aga mu ema ja isa on suhteliselt jõukad ja neil on ka väga uhked töökohad.

---
1.#

Ärkasin varahommikul üles, sest all toimus jube kisa. Panin endale riided ruttu selga, kammisin juuksed ja jooksin alla, et vaadata, mis lahti.
,,Mis toimub?" küsisin ma. Nägin, et mu õde Remona kiirustas oma kleitidega ja isa ainult röökis ta peale. Vaatasin neid kahte imelikult ja kordasin oma küsimust vähemalt viis korda, enne kui vastuse sain.
,,Ei toimu siin midagi. Ma lähen su õega lihtsalt reisile. Me tuleme kahe nädala pärast umbes tagasi, " teatas isa. Ma noogutasin. ,,Remona, palun tee kiiresti. Takso tuleb üsna pea ja lennujaama peame me saama võimalikult ruttu. Pole vahet ju, millise kleidi sa paned endale selga. Lilla või roosa - ükspuha! Lihtsalt vali endale ruttu riietus ära ja ongi kõik." Ma olin kindel, et Remona (keda ma kutsusin ka Rem'iks), keeldub kategooriliselt. Ja mul oli õigus. Juba ta ütles: ,,Isa, ega ma ei lähe ju kaltsakatega teisse riiki. Ma pean korralik välja nägema." Isa ohkas raskelt ja vaatas Remona't vihase näoga.
,,Ma ostan sulle reisil nii palju kleite kui sa tahad. Lihtsalt võta kleit ja kaome siit!" Rem' plaksutas õnnelikult käsi ja ta kiirustas enda tuppa, et vahetada riided ära. Ma vaatasin talle järele väga kummaliselt. Seejärel küsis isa mult: ,,Ja mida sina tahad siis endale, tibulinnuke?" Mulle väga ei meeldinud, et ta mulle veel 'tibulinnuke' ütles, sest ma polnud enam viieaastane. Või olin? Ega vist mitte.
,,Kuhu sa üldse lähed?" uurisin ma. Sirutasin käe kapi poole, et võtta välja krõbinad. Ja siis juba toimetasin ma külmkapi kallal.
,,Ah, Kanada'sse läheme. Igatahes, ole tubli. Ma käivitan auto. Ja kui Remona alla tuleb, ütle talle siis kindlasti, et ta tuleks ruttu autosse." Ma noogutasin. Isa oli juba läinud, kui mulle tuli meelde, mis soovid mul olid, kui isa ja Rem' peaksid tagasi tulema. Mu õde tuli oma peene kleidiga alla ja säras nagu päike. Tüüpiline.
,,Isa palus sul kiirustada, " ütlesin ma siis. Õde vaatas mind kurjalt ja läks siis minema. Mul oli tunne, et ma olen üksinda kodus. Ja olingi, sest ema oli jätnud mulle kirja, et ta läks tööle ja ta tuleb õhtuhilja tagasi. Mõtlesin, mida ma teeks, sest mul oli väga igav. Otsustasin minna Mia juurde, sest tal oli alati midagi plaanis. Panin endale meeldiva riietuse selga ja seadsin sammud Mia poole. Koputasin ta uksele üsna pea ja jäin ootama, kas keegi ikka tuleb ka uksele. Ja minu suureks rõõmuks tuligi tüdruk, kes kohe ütles: ,,Hei!" Ma naeratasin ja teretasin teda samuti. Mia palus mul sisse tulla ja mainis, et tal pole kedagi kodus.
,,Kuidas sul läheb ka siis?" küsisin ma Mia'lt. Ta naeratas ja vastas siis: ,,Kuule, hästi. Õnneks on praegu vaheaeg, seega üsna lahe. Ja sul?" Ma kehitasin õlgu ja ütlesin siis, et mul ka läheb hästi.
,,Tead, mis. Kas sa mäletad mu kaugsugulast, kes on hästi rikas ja kes on üleüldse paljude kuulsustega?" Ma vaatasin teda kahtlaselt ja eitasin. Tüdruk ühmas ja lausus siis: ,,Merilyn, noh! Ei mäleta siis tõesti?" Mulle tuli see tüdruk kohe meelde. Ta oli väga meeldejääv ühel peol, sest ta oli iga poisiga ja kes juba iga poisiga on, siis eks ta ole teada. Ma noogutasin ja küsisin siis: ,,Mis siis on? Kohtas jälle mingisugust kuulsust või?" Mia noogutas ja naeratas salakavalalt. Seejärel ta lausus: ,,Justin Bieberit!"

________________________
Loodan, et kommenteerite, sest ilma kommentaarideta jutt põhimõtteliselt ei jätku. Üksinda on mõttetu lugeda. NIIET, KUI JUBA LOED, SIIS KOMMENTEERI KA!
Algus on algus ja jutt alles areneb. Vead? No, leidub jah aga ma alles õpin kirjandust, seega pole vaja iniseda nende kallal.
Palun viite, pastakat (ei pea andma) ja eelkõige ootan kommentaari. Ty.

Autori kommentaar »