Väga kurb ja lühike lugu... (6)

Tühjusest tühjusesse.

Totaalselt üksinda.

Irooniline kas pole!?

Ja mul pole sind vaja.

Parem olen üksi.

Seisan siin bussijaamas.

Värisen ja nutan.

Kuid mu pisarad külmuvad mu põskedel.

Hääl on kähe.

Üritan karjuda,kuid ma ei suuda.

Palun mine lihtsalt ära.

Jäta mind üksinda.

Lase mul surra.

Nii nagu mina lasin sul.

Lihtsalt vaata pealt.

Või pööra selg

ja kõnni minema.

Tagasi vaatamata.

Lõpeta vaid haletsemine.

Mul pole sind vaja.

Mu pisarad on kristallid.

Kukuvad maha ja purunevad kildudeks.

Just kui minu süda.

Ma tahan üksi olla.

Karjuda.

Nutta.

Külmuda.

Ja surra.

Palun mine ära

Autori kommentaar »