Kummituste maja 10. osa (12)

Passisime seal ruumis juba tunni, rohkemgi veel .. Maria võttis kätte oma medlajoni mida ta juba lapsest peale kannab ,,Ma soovin ,et meil oleks süüa!" järsku avanes uks ja sealt alt tuli välja toit kandikuga . Esimese asjana võtsid teised toidu ja hakkasid sööma .. Olin ainuke kes ei julgenud sööki puutudagi. Minu mõtted olid mu vanemate juures .. Ma poleks iial arvanud .. Ma poleks kunagi arvanud ,et neid nii palju igatsen .. Mäletan kui olin väike ja isa tuli mu juurde .. ,,Tere! Nooh! Läheme randa ! Pole juba ammu seal käinud .." See oli viimane kord kui oma isaga kuskil käisin ilma ,et tööd oleks. Alati on ta kinni ja tal pole minu jaoks aega .. Nägin teda veel selle sama päeva hommikul .. Läksime tülli .. Seda kahetsen ma kõige rohkem . Loobusin mõtlemisest ja vaatasin sõpru : ,, Maria !" Kui ta minu poole pöördus ei näinud ma tema näos midagi muud kui verd .. Väga palju verd .. ,,Mm, see on nii heaa !" rääkisid nad kõik .. ,,Kuulge lõpetage! See pole söök !" Ainuke kes mind kuulis oli Liis . Ta lõpetas .. Tõmbus nurka ja hakkas midagi pobisema .. Läksin lähemale ,et kuulata .. ,,Humnaja embusare , humnaja embusare .." need sõnad aina valjenesid ja valjenesid. Kuni tundsin valu .. Selline sügav valu mida tundsin isaga tülli minnes .. Olin kaotanud nad kõik .. Viimse kui ühe killu oma elust .. ,,Miks ma siia üldse tulin ?" küsisin endalt . Pisarad voolasid mööda mu põski, sest vastus oli .. nemad, minu sõbrad oligi see põhjus. See tähendab seda ,et ma pean ennast koos nendega siit välja viima. Kui seda mõtlesin , avanes uks mis oli terve see aeg lukus olnud . See otsus otsustas minu ja mu sõprade elud . Toitu oli veel küllalt aga nad andsid üksteisele mingil imelikul moel märku. Miks ? Siis hakkasid nad mind jahtima .. Teadsin nüüd mida teha. Jooksin nii kiiresti kui saan ja viin nad siit välja ! Tõusin püsti ja hakkasin elueest jooksma .. Ennem kui ma seda märgatagi jõudsin olin ma tupikus. Ainult üks tee oli veel avatud .. Tee Vampiiride maailma nagu mu sõbradki . Tegin seda .. Hakkasin kah sööma seda toitu mida nemadki. Tundsin kuidas mu hing mu kehast lahkub . Sõin nuttes veel ja veel .. Siis kadus pilt eest ja tundsin end hõljumas . Olin koos sõbradega .. Nemad ei tundunud sellest nii vaimustuses . Leidsime ka teisi vaime, kuid keegi ei osanud meie keelt ega saanud aru . Küsisime kõigilt : ,, Kuidas siit välja saaks?" Keegi ei osanud vastata. Kui olime juba lootust kaotamas tuli üks meesvaim ja ütles : ,,Mina tean kuidas siit välja saab !" ,,Kuidas?" pärisime kõik .. ,,Kunagi pääses siit üks mees ! Oleksin peaaegu temaga kaasa saanud, .. kuid tema soovis ainult ise pääseda ja minu jätta!" ,,Me ei jäta sind!" Lubasime .. ,,Selleks ,et saada võimalus pead siin olema vähemalt 10 päeva ja ettevalmistusi tegema !" ,,Oleme kõigega nõus!" Vastasime .. ,,No siis, Alustame!"

Autori kommentaar »