Logi sisse»  |  APPI! Unustasin salasõna!  |  Registreeru kasutajaks
KasutajanimiSalasõna
KasutajanimiEmail
Teema: Järjejutud / Ulme / Õudus

Alexia 5 (4)

18.02.2011 12:40, x182 (Viimati luges: Anonüümne lugeja @ )
Lugemiseks kulub umbes: ( sõna)
Muuda teksti suurust: Aa+ Aa-

Akna taga oli täiesti pime, aga mingid värvilised jutid sõitsid, põimusid üksteise vahelt läbi. "Mis.. asi.. see veel.. on?" jäin ma sõnatuks.

Liigutada ei saanud, ilmselgelt need kahtlased asjad hoidsid meid kinni.

Järsku hakkas mingi inimese moodi olevus aknast sisse ronima, täiesti ebamääraselt.

Tal oli väga hele nahk, tulipunased juuksed, nägu oli kuivanud, silmad olid üleni mustad.

Ta lähenes mulle ja võttis mul näost kinni, üritasin silmi kinni pigistada et seda õudsat vaatepilti vältida, aga ma ei suutnud.

"Hayley, Hayley!" piiksusin ma, et vähegi ta tähelepanu pälvida.

Hayley aga istus klaasistunud pilguga voodis ning ei liigutanud.

Langesin järsult maha ja nägin, kuidas see elajas Hayley juurde läks.

Jooksin sinna, hakkasin teda kätega peksma, aga ta paiskas mind oma pilguga hullema hooga vastu seina.

Mu selg sai kohutavalt haiget ning väga valus oli ükskõik mis liigutust teha.

Järsku läks uks lahti, olevused olid kadunud ja mu ema tormas mu juurde: "Mis viga kullake?"

"Ema, ära kisu mind, ma ei saa liigutada," ütlesin, ise valudes piineldes.

"Ma kutsun kiirabi," ütles ta ning jooksis alla, et helistada.

Nägin, kuidas Hayley jalast verd voolas, ning karjusin talle: "Hayley, Hayley! Kas sa kuuled mind?"

"Jah, aga mul on niiiiiiii valus," ütles ta, endal silmist pisaraid voolamas.

"Mis asi see oli?" küsisin paanitsedes.

"Ma ei kujuta ette," sel hetkel läks mul pilt pimedaks ning ma kaotasin teadvuse.

Ärkasin kohutava seljavaluga valges ruumis. Endast paremal nägin teist voodit, kus lebas Hayley.

Nagu alati, sisenes just doktor.

"Nii, preili Alexis.." - ".. Alexia," parandasin teda. "Hkhm, Alexia, teil selgroomurdu õnneks pole, ainult nihestus. "

"Preili Hayley.." pöördus ta Haylsi poole, "teil on jalaluumurd, aga kõik saab mõlemal korda."

"Aga kas te teate, mis selle põhjustas?"

"Jah, mingi elajas ronis sisse, hoidis mind kinni, paiskas mu pilguga vastu seina kui ma Hayley'le appi üritasin minna..." vuristasin ma.

"Nii et see ei olnud mingi inimene, vaid noh midagi..." rääkis ta.

"Just."

Autori kommentaar »

TEATE KUI ÕNNELIK MA OLIN, KUI EELMISEL OSAL OLI 5 KOMMENTEERIJAT!? :):) JÄTKAKE SAMAS VAIMUS :):)

Teavita ebasobivast sissekandest!

Autor:


Pikachu

Kinkimine

 X 0
 X 0

» Fännid ( 0 )

 

Kommentaarid

UnSo0cious

Jätka kindlastii Sa oled superkirjutaja
 

Maris005

Ei hakka kordama teisi. Lihtsalt jätka
 

love1997

JÄÄTKAAA jumala lahe jutt ju
 

sydameke98

jä'tka raudselt.
superrhea jutt.
 

Lisa kommentaar

Kommenteerimiseks pead sisse logima