Ellujääjad 2-osa (8)

/Enjoy (A)






EELMISES OSAS :


Läksin üsnapea Annabellile ( edaspidi Anna ) uksetaha , läksime jooksuga trenni , meil oli ülilahe , rääkisin treenerile kõigest , ja ta lausus :


"Väga tore ! Vaata ainult, et sa meil seal pahandusi ei tee !"



Me aerutasime Annaga 2-ses paadis , pritsisime üksteist , õnneks treener seda ei näinud . Meil lõppes trenn , enne seda olime veidi ka jõusaalis ja jookime edasi - tagasi . Kui trenn läbi sai siis treener lausus :


" Homme on meil siis sõit Amazoonasesse & Vihmametsa . Pange ennast vastavalt ilmale riidesse , võtke ka igaksjuhuks jope kaasa . Veel oleks vaja ka Magamiskotti , ööbime seal kohalikus campingus , ja seal sees on tunduvalt külm . Aga seniks , tsau siis , homme näeme , kell 04.20 olge klubi ees !"


Jooksime Annaga koju , kõhus keeras , nii põnev ju , ma saan lennukiga sõita !Läksime veel õhtul Annaga selverisse asju ostma , meil oli ju ometi süüa kaa vaja . Olin koju jõudnud , pakkisin kiirelt asjad ja jooksin magama .

Hommikul kuulsin kuidas emme mind äratas :


"Britt , Lennuk ootab ! ärka ,!"


Ärkasin silmapilk , vaatasin ringi , emps oli teinud mulle võilebu ja morssi . Sõin kiirelt , panin riiidesse , võtsin kotti ja kallistasin viimast korda emmet ja issit , oligi juba kuukda , kuidas Anna mu uksele koputab ja lausub :


"Britt , tule juba , jääme veel maha kaa !"


Tormasin uksest välja , Anna ütles , et ta isa saab mei klubi ette viia , istusime autosse ja sõitsimegi ära . Olime varsti klubi ees , Anna rääkis veel isaga mõned hüvastijätu laused ja jooksme siis kohe treeneri juure , treener lausus meile :


" Üllatus ! Meiega tulevad täna ka poiste proffiliiga !"


Kellegil polnud midagi selle vastu . Istusime bussi , poiste liiga ühelpool ja tüdrukute oma teisel . Anna istus akna pool , mina poiste poole . Kõrval pinki istusid kaks poissi , hiljem hakkasime Annaga nendega suhtlema üks oli Robert ja teine Carl .Carl oli jube ilus , blondide juustega ja helesiniste silmadega , tukk oli tal kaa . Robert oli põhimõtteliselt sama soenguga ainult et pruunide juusrega ja silmadega , Robertil olid breketid . Mul hakkasid liblikad kõhus keerama kui ma vaatasin Carli , ta oli niinii ilus ja seksikas .Ma ei tea aga ei pannud isegi tähele kui olime juba lennujaamas .Tegime seal kõik vajalikud asjad ära , lõpuks istusime maha ja ma vaatasin kella ja karjusin :


"5 minuti pärast saame juba hakkata lennukipeale minema , ja 35 minuti pärast me juba lendame !"


See aeg lendas , justkui oleks see olnud koguaeg . Me olime õhus , jäinmagama kuni kuulsin häirekella :


"Kallid reisjad , oleme sattunud ohutsooni , palume kinnitada turvavööd ja lülitada välja elektroonilised esemed !"


Mu mõtteis oli vaid üks :


"Mis nüüd edasi saab ? Kas oleme surmale määratud !? "


Hirm ja uudisimu vallutasid mu ümberkere . Värisesin , kartsin , kartsin surra .



Meeldis ? Kommenteerige & Hinnake !