ELLUJÄÄJAD . VIIIIIIIMANE (0)
EELMISES OSAS :
oli näha , kuidas treeneril pisarad voolasid , kõik sattusid ühtäkki
paanikasse . olime , olime justkui , ma eitea !möödusid minutid ,
nendejärel tunnid ja lõpuks oligi kell kui pidime hakkama ennast magama
sättima , aga kuhu ?kõlasid justkui hirmu helid , mu mõtteis . Hakkasin
kartma , kartma kohtavalt , kuulisin juba ka metsloomade häält , mis tõi
minuni veel veel rohkem hirmu , tahtsi karjuda , kuid treener ei
lubanud .
UUS OSA / VIIIIIIIMANE !:
´´Lõpuks , ma mõistsin , sureme ometi naguinii . Olin kaotanud lootuse ,
usu ja kõik , mida kaotada annab . Vaatasin kuidas kõik magasid , rahus
, kuid mina olin ärkvel ja kartsin jubedalt .``
Lõpuks suutsin jääda magama , kui äkki , treener ja kõik teisedki hakkasid karjuma , meie ümber oli üle 3 näljase leopardi , treenerit vaadates nägin , tal oli jalg ära söödud , kuid kui seljataha vaatasin , siis nägin , seal olid surnukehad ja üks nendest oli Britt .
Mu tuju langes nulli , täiesti nulli .Taipasin , ma kõik sureme , kudi kes ennem , kes hiljem . Ma kuulsin kuidas leopardid urisesid , kartsin , kartsin jubedalt .Äkiliselt vaatasin ringi , kõik olid surnud , alles olid vaid nende hinged .Aga vaatasin veidi ja ma nägin enda taga Anastasiat , ka tema nuttis paaniliselt , mõlemil oli hirm , jubejube hirm .
Jooksime anastasiiaga , jooksime , jooksime kaugele , kuni jõudsime õige rajani , vaatasn , me olime lihtsalt teelt kohutavalt kõrvale kaldunud , läksime majja , karjusime ja ütlesime :
`` Kõik on surnud , leopardid tapsid nad , meie oleme ainsad !´´
Oli näha kuidas paljudel hakkasid pisarad voolama .
1 nädal peale laagrit .
Mul pole enam ühte kätt . See võeti maha , kurb võimis ?
nii see on , alati peab midagi juhtuma , ma eitea , aga nii , nii see on , midagi ei juhtu niisama , kõik , kõik oleks justkui ettemääratud, absoluudselt kõik , kes teab , äkki homme jään ma auto alla , ptuiptui , et seda ei juhtuks , .
THE END !
Lisa kommentaar
Kommenteerimiseks pead sisse logima
Kommentaarid