Two broken souls 39 (3)

Jagger tundis ja märkas muutust tüdruku juures ning ütles peaaegu hääletult „#!?!#.“ Siis ta karjus üle bussi „Peatage see faking buss!“


Buss jäi seisma ja tagumine uks tehti lahti. Jagger tõusis püsti ning aitas tüdruku bussist välja, asetades ta murule istuma. „Kõik on korras, ära muretse… anna andeks.“ Ta tundis end halvasti, et pani tüdruku sellisesse olukorda ja nüüd proovis seda kuidagi parandada. Inimesed bussis vaatasid aknast nende poole.
Zyron kogeles midagi, kuid ühtki selget sõna tema suust välja ei tulnud. Ta hingas värsket õhku ja vaatas ümberringi, tundes end paremini kuna tal oli nüüd küllalt ruumi. Seejärel vangutas ta poisi vabandusele pead ja lausus „Sa pole süüdi.“ Ta tõmbas käega korra üle näo ja hingas sügavalt sisse. Korra niheledes istudes, tõusis ta püsti ja vaatas korra kaugele silmapiirile. Ta hingas veelkord sügavalt sisse, vaatas siis poissi ning võttis tema käest kinni. „Me oleme varsti kohal… Üritan ära kannatada.“ Ta muiatas, rohkem endale, et sundida ennast rahunema.
Poiss neelatas. „O…okei,“ kogeles ka tema. Nad läksid koos tagasi bussi, kuid nüüd istusid sinna kus tüdruk enne oli istunud. Pärast seda hakkas buss jälle enda sihtkoha juurde sõitma.
Silver tõusis püsti ja kõndis nende juurde, vaadates neid kahte. „Mis juhtus?“
„Tal hakkas paha,“ vastas Jagger.
„Paha? Millest?“
Jagger ohkas tüdinenult. „Bussis on umbne ja raputab… See on ainult aja küsimus, kui kellelgi teisel paha hakkab… Oli veel midagi?“
„Eee..ee..ei.“ Silver kortsutas kulme ja läks istus oma kohale tagasi bussi lõpus.
Zyron hammustas huulde ja vaatas jälle aknast välja. Pärast pikka vaikimist, ütles ta vaikselt „Mulle ei meeldi pikad sõidud.“
Noormees vaatas teda, võttis ta käest kinni ning silitas seda. „Mulle ka mitte.“
Tüdruk pööras pilgu poisi poole ja muiatas. Ta võttis ise ka poisi käest kinni ja toetas pea ta õlale.
Jagger tegi ta peale musi. „Proovi äkki magada?“
Neiu vaid vangutas pead.

Zyron võttis oma koti tooli alt ning astus bussist maha, oodates poissi, kes läks enda asju tooma tagumistelt pinkidelt. Kui Jagger bussist välja astus, kuulutas õpetaja, et poiss ja tüdruk ei tohi olla ühes toas. Sellepeale poiss ohkas pettunult. Zyron näris huult ja mõtles kellega tal nüüd tuba on jagada, sest ühtegi tema sõpra ei tulnud. Ta vaatas ümbrust vaikselt mõeldes. Veel teatas õpetaja, et on ainult kahesed toad, seega õpilased pidid end paarideks jagama.
Silver tuli Jaggeri juurde väikse sörgiga. „Oleme koos onju?“
„Mhm.“ Jagger vaatas tüdrukut ja lootis, et ta mõne ’bitchiga’ kokku ei sattu.
Silveri tüdruk tuli poisil sabas ka nende juurde ja vaatas Zyronit. „Me võime ju koos olla Zy… Zü…“ ta maadles neiu nimega tükk aega, kuni lõpuks alla andis ja ohkas „..temaga ühes toas. Pärast nagunii vahetame paarilised ära.“
Zyron vaatas blondi tüdrukut ja muigas sõbralikult ning ka kergendusest.
Jagger mõtles, et see pole eriti hea mõte, kuid samas on ka hullemaid tüdrukuid, seega ta vaatas küsivalt oma tüdrukut.
Silver ise mõtles, vaene Zyron.
Zy kehitas õlgu. „Mulle sobib.“
„Ma lähen valin meie toa ära siis,“ lausus heledapäine tüdruk ning läks eemale.
„Uuuuhhh…“ Silver krimpsutas enda nina „Tunnen kaasa.“ Ta pani oma käe tüdruku õlale.
Jagger lükkas Silveri käe tüdruku õlalt ära. „Ära hirmuta nüüd ja pealegi, on ta koguaeg minuga.“
Zy vaatas mõlemaid vaheldumisi ja muhatas. „Ma pole nii õel,“ lausus ta poiste käitumise peale ning läks tüdrukule järgi.
Jagger mõtles korraks, kas ta peaks ka koos Zyroniga minema, aga Silver peatas ta.
„Lähme vaatame oma toa ka üle, kui ruttu teeme siis saame nende lähestikku.“
Selle peale Jagger noogutas ja võttis oma koti.

Zyron astus tüdruku valitud tuppa sisse ning vaatas pilguga ringi.
„Ma magan siin voodis,“ lausus tüdruk, olles enda asjad pannud akna poolsele voodile.
„Okei,“ vastas Zy muiates ning pani oma asjad teise voodi poole. Ruum oli küll väike, kuid mahutas kaks ühe inimese voodit nelja puidust seina vahele. Terve toa peale oli üks aken, mille all oli üks voodi. Teine voodi oli ukse juures paremal. Uksest vasakul seisis riidenagi ja kapp.
Teine neiu isus enda voodile ja kõlgutas enda jalgu. „So… Kuidas te Jaggeriga tuttavaks saite siis?“
Zyron sättis enda asju paika, samal ajal lausudes „Mm… Ma sattusin ta ukse taha.“
„Sattusid?“
„Mhm, mul oli ühte asja tarvis.“
Teine kergitas selle peale kulmu ja mõtles, et Zy pidas silmas seksi. Selle peale ütles ta hääletult „Sl'ut“, mida Zyron ei pannud tähele.

Jagger viskas oma koti voodile, viskudes sellele kergelt ohates pikali.
„Mis sa oled väsinud või?“ küsis Silver.
„No s'hit.“
Peatselt astus heledapäine tüdruk tuppa sisse ja vaatas Jaggerit. „Mis bussis toimus?“
Poiss kortsutas selle peale kulme ja mõtles, miks see talle korda läheb. „Tal hakkas paha.“
Tüdruk turtsatas korra ja mõtles, et juusiis ei saanud ’ühte asja’ mida tal tarvis oli. Ta läks istus Silveri voodile.
Jagger kissitas korra silmi ja tõusis. „Ma lähen vaatan kuidas tal on.“
„Mhm,“ sai ta Silverilt vastuseks.

Zyron istus voodile ja nautis vaikust. Kuna tal oli närv endiselt seest, avas ta oma koti kõrval luku ning võttis oranžist topsist rahusti tableti. Kotist võetud veepudeliga neelas ta rohu alla.
Natukese aja pärast ilmus Jagger ukse peale ning muiatas talle. „Hei.“
Zy tõstis pilgu ja vaatas poissi, mille peale ta muigas. „Hei.“ Ta pani oma koti põrandale ja viskas tabletipurgi sinna sisse.
Poiss istus ta kõrvale. „Ütle kohe, kui ta sulle midagi teeb või ütleb onju?“
Tüdruk kortsutas kulme ja muhatas. „Kes?“
„See tibi… Mis ta nimi ongi?“ Poiss kortsutas korra kulme.
„Milline tibi… Neid on päris palju siin,“ muigas teine.
„See kellega sa tuba jagad,“ Jagger vehkis seda öeldes toakaaslase voodi poole.
„Khaila… Miks ta peaks midagi ütlema?“
Jagg mühatas „Sest ta on õel.“
Tüdruk muigas ja pani käed poisi põskedele. „Minuga on kõik korras. Ära muretse.“
Noormees muigas ja tegi talle musi. „Magad täna minu juures aga Silver on ka seal, sest ta ei taha Khailaga koos ühes toas terve öö olla.“
Tüdruk lihtsalt noogutas. Kuid siis tal tuli meelde, mida poiss talle bussis oli öelnud. Ta hammustas kergelt huulde ja mõtles kuidas see veel toimuma hakkama peaks.
„Sul kõht tühi pole, sa pole täna midagi söönud ju,“ poiss vaatas teda.
„Mm… Teistega võime minna, õpetaja ütles, et söömine on kümne minuti pärast.“
„Vaata, et sa siis korralikult sööd. Pole vaja, et sa kokku kukud või veel hullem ennast näljutad.“
„Jah, ema,“ muhatas Zy.
„Eiei… Jah, kallis… Korda nüüd minu järgi.“ Jagger muigas laialt.
Tüdruk muigas. „…Jah, isand.“
Poiss mühatas. „Ilusti nüüd.“
„Jah, kallis.“ Tüdruk pani käe poisi põsele ja silitas seda. „Mul on hea meel, et sa minust nii väga hoolid,“ lausus ta ja naeratas.
„Ja mul on hea meel, et sa seda tähele paned.“ Jagg muigas ja tegi talle musi.
Tüdruk tegi musi vastu. „Ma olen tähelepanelik.“
„No siis oleme ideaalne paar,“ muigas poiss.
Neiu muigas ja tegi veel omalt poolt musi. Seejärel tõusis ja ulatas poisile käe. „Lähme siis nüüd sööma.“
Jagger võttis ta käest kinni ja tõusis püsti, mõmisedes „Mhmhh..“

Zyron istus ühe suure pikliku laua taha, ääre poole. Ta pani oma toidu lauale, mis ta ennist oli võtnud teise laua pealt, ning raputas soola toidu sisse natuke.
Jagger istus tüdruku kõrvale ja hakkas kohe sööma, kuna ta oli üsna näljane.
Ka Zyron hakkas sööma, samal ajal mõeldes. Varsti ühinesid nendega ka Khaila ja Silver.


____
Ma tahtsin küll pikema osa teha aga ma olen nii väsinud et ei jaksa rohkem kirjutada.... nädal läheb kiireks nüüd, seega vaatab kunas ma jõuan kirjutada jälle >.<