Haldjalugu. (Päkapikud & Härjapõlvlased) (4)

Ühel maagilisel-maagilisel maal, mis asus Chupa-Mupsi maal, elasid haldjad, härjapõlvlased ning suve-sügis-kevad-talve päkapikud. Nad kõik tegid rasket tööd ning aitasid oma kuningannat Michelle'i. Michelle ise oli väga sõbralik ning alati lausus: "Oh, te mu kullakesed. Ma saan hakkama, ega ma nüüd mingi seitsmekümnene pole" , kuid kõik läks edasi vanaviisi.
Ühel tormisel päeval, mil päkapikud, haldjad ja härjapõlvlased mängisid aasal, hakkas vihma sadama. Sadas kohe nii ladinal, et kõik jooksid oma kodudesse. Ainult üks päkapikk komistas, ning jäi teistest maha. Ta ette kerkis suur orkaan. Päkapikk jooksis minema, peitu kuninganna lauta. Lauda katus lendas pealt, loomad lendasid, kuid päkapikk hoidis kõvasti kinni mingisest torust. Seetõttu jäi ta ellu ja elas üle oma kõige kohutavama õnnetuse.
Järgmisel hommikul ei suutnud enam päkapikk rääkidagi. Kui ta kodu poole oli jõudnud, nägi ta, et tema ja kallite naabrite kodu on lõhutud. Päkapikk tasapidi hoidis oma nuttu kinni, ning lausus mesimummule: "Kallis mesimumm, mis me nüüd teeme? Meil pole ei kodu ega naabreid. Mis meist nii edasi saab?" Vaid seda öeldes,meenus päkapikule kuninganna. Mis kuningannast sai? On ta veel elus? mõtles päkapikk. Ta kõndis mitu kilomeetrit kuninganna koduni ja jooksis uksest sisse. Tee peal olid valvurid ja tema kallid sõbrad. Kõik ümberringi ühe asja ümber. Selgus, et kuninganna oli orkaanis hukkunud, ning nüüd peetakse tema matuseid. Päkapikk langes kurvastusest maha, põlvikile ja nuttis. Tema oli ju olnud mõned päevad ära, ning ei teadnud tulla matustele.
Kõik ümberringi tundus must ja pime. Keegi peale Päkapiku ei nutnud. See tundus kahtlane ning ta läks vaatama kuningannat hauas. Selgus, et kuninganna oli hoopis kaduma läinud ning hauas oli Chupa-Mupsi maa jumal Hawnyed, kes taevast alla kukkunud oli. Hauaga, ehk mattes ta maa alla, proovisid ela#!?!#d ta taevasse tagasi saata. Nüüd hakkas kõigil kiire - kohe peale matuseid jooksti linna kuningannat otsima. Mindi erinevatesse linnadesse - kes teab kuhu naine kadunud võis olla. Päka aga kõndis mööda kruusast teed ja sõnus oma mummule: "Kaos. See kõik on kaos. See läheb ajalukku. Kuninganna. Ta on surnud. Laip. Me ei suuda." Mesimumm aga kartis, et päka on täiesti korrast ära, ning palus tal minna koju puhkama.Seda ka päka tegi. Heitis voodi ja uinus. Unes nägi ta aga vaprat Chupa-Mupsi jumalat Hawnye'd. Ta oli tulnud appi kuninganna päästmisele, otsimisele ja ravimisele. Peale seda unenägu otsa, äratas mumm ta üles. "Ärka. ÄRKA !" kisas mumm. "Mida .. mida on?" küsis Päkapikk. "No öeldi, et Jumal Hawnyed tuleb meile appi. See kes hauas oli, oli pääsenud tagasi taevasse ja meie külalislahkuse eest meile tahtvat tasuda, ning ela#!?!#d olnud oma soovi talle rääkinud. "See on hea! Kohe väga hea!" lausus Päka. Päka liitus "Kuninganna Otsijate & Hawney, Jumala" otsimisega. Esimesel päeval otsiti läbi Ukraina Linn, Pirni Tänav, Suhkruvati Alev, Koka-Koola on Hammastele Kahjulik Tänav. Ei kusagil ei olnud meie kuningannat. Jätkus ka teine päev - otsingud pidid kestma maksimaalselt nädal. Teisel päeval otsiti läbi Arvutimaa, Mängukoopa Friikide linn, ja Maasika Küla. Ka siit polnud midagi leida ja tuli taganeda. Kolmas päev tõi endaga kaasa tohutu suure tormi. Sama suure vist, nagu Kuninganna kadumispäeval. Hawnye hoiatas kõiki , et on suurem torm kui Kuninganna Kadumispäeval , ning minge kõik koju. Aga mis teha? Kas Hawney'd ei näinud, et meil ei ole enam kodusi? Ole mureta, Hawney võlus meile suure lauda. Üks viss oli veel virisenud: "Mäs? Inimesed lauta, noh, kas me sellist lauta tahtsimegi?" Hawney aga noogutas selle peale ja kadus. Ega maaela#!?!#dki tahtnud visside ja lehmadega samas laudas olla, kuid mis teha? Torm on tulekul ja on vaja varjuda kuskile sooja ja mõnesmõttes ka hubasesse paika. Päkats valis omale ühe sooja udara lehma all, mis oli kohe nurgas, ning heitis tuttu. Ülejäänud rahvas ei kavatsenudki magada ja lärmasid nagu aia vahele jäänud sead. Masendav. Paanitsus Kuninganna pärast ei jätnud valikut ka Päkatsile ja ta oli sunnitud üles tõusma. Tuul puhus ja tormi häält ei olnud isegi eriti kuulda kuna vissid, elajad ja lehmad möirgasid. Kõik ootasid tormi, mis oli juba peal. Haletsusväärselt lilleline olukord. Ühe udara vahelt , millel Päkats lebas , tuli piima. Päkats oli janune, ning võttis veits piima. Piima võttes märkas ta metsmaasika pöösast, Hästi pisikest sellist. Ta noppis sealt paar, vahest ka kolm, ning märkas kuninganna säärt. Ta kutsus lehmad- elajad, ja vissid kokku aru pidama. Nad läksid konverentsiruumi ning ajasid asjad joonde. See on kuninganna säär. Kuninganna tõmmati välja põõsast, ning tuhanded haldjad ja härjapõlvlased ning päkapikud tänasid päkatsit. Kuid sellega polnud asi piirdunud. Torm tõusis uuesti ja kõik jooksid kusagile, kuhu oli võimalik , peitu. Paljud ela#!?!#d jäid tormi kätte ja surid.
Päkats jooksis & jooksis. Edasi ja tagasi, üles & alla. Polnud võimalik kirjeldada, kuidas ela#!?!#d kisasid ja karjusid. Taas hüppas Hawney'd kõigile appi & peatas tormi. Ole sa tänatud, Hawney! Hawney võttis ela#!?!#d kõik selga ( kuna ta muudab suurust : D ) ja lendas taevas ringi. Hawney viis nad täiesti uuele - alles loodud maale. Nende endi maa oli totaalselt hävinenud, et seda polnud võimalik enam korrastada. Uus maa oli roheline. Väga väga roheline & kirju. Uus maa meeldis elanikkudele rohkem kui eelmistele, ja Hawney kinnitas & Garanteeris, et sellel maal, nimega Pomps, ei toimu ühtegi tormi. Selleks on meil olemas tormikaitse TormpPower. Ela#!?!#d seadsid end kõik sisse. Kes valis seene kujulise maja, kes pirni kujulise. Kõik sobis. Ainult üks päkapikk ei leidnud omale kodu - kõik oli ju kinni. See oligi meie kangelane Päkats. Hawney võlus talle kohe kõige ilusama majakese, täitsa lossi moodi ja hiiglama suure. Päkats oli väga rahul.
Õhtul, kui juba hilja oli, kutsus Päkats külla kõik ela#!?!#d oma suurde lossi. Hawney ilmus ka. Nad jõid teed ja tegid karaoket, sõid seeni ja puuvilju. Kõik olid õnnelikud ja ei kurtnud millegi üle. Kohale olid ka kutsutud seitseteist värvilist Kaseprouat. Nad tervitasid kniksuga uksest tulles ja teener võttis nende mantlid. Nad tõid Hawney'le ja Päkatsile kingitused - kolmteist kuldnõud & kaks kahvlit ja noa. Üks härjapõlvlane küsis: "Miks kaks kahvlit ja üks nuga , pealegi kolmteist nõud!" Prouad ei vastanud ja näitasid keelt. Nad seadsid end laua äärde istuma ja kukkusid mugima. See oli nii ebaviisakas, et teener juba käratas: "Prouad! Prouad! Meie lauas ei sööda nii. Kas ma pean teile lauakombeid õpetama? Tänan, ei. Te olete prouad, ja peate ise hakkama saama, seeotsas peate ka süüa oskama, kui külla kavatsete tulla." Selle peale Päkats palus teenrit vabandada ja kutsus prouad ühte tuppa. Olevat salatuba, kuhu tavalisi ei tohi viia. Must Maagia pidi seal toimuma. Hawney läks asja uurima. Selgus, et Päkats pani nad natukeseks Musta Maagia alla, ehk siis nati Hüpnotiseeris. Tuli uhkelt pidulauda ja sõnas: "No varsti peaksid nad süüa oskama küll!" ja lagistas naerda. Teisedki hakkasid naerma ja hakati nagu lapsed rääkima anektoote. Esimesena rääkis Anabel, hea haldjas. Peale tema anektooti kõik vaikisid ja puhkesid naerma. "Anabel, see oli parim." kisas Hawney. Anabel tänas ja jutujärg läks Päkatsile. Päkatsi anektoot oli veidi kummaline, seotud Kuningannaga. Selle peale kukkusid kõik nutma. Aga siis ilmusid kohale 17 Kaseprouat hüpnoosi all ja sõnasid koos: " UUU... Kask? Sergio, oled see sina?" Päkats vabandas neid taaskord ja ütles: "Olge mureta. Nad lahkubad ise omal jõul." ja lagistas naerda.

Autori kommentaar »