Plan B 14.osa (2)

Eelmises osas:

Ta hõikas midagi poli'tseile ja siis asetas püssi mu oimukohale. Ma tundsin hirmu, ja see oli tõeline. Ma kartsin. Ma tõesti kartsin. Kõlas püssilask ...

Selles osas:

...Mu kasuema kukkus maha. Ma olin kabuhirmus. Ma oleksin äärepealt surma saanud. Õnneks jõudis poli'tsei õigeks ajaks kohale ja nad lasid mu kasuema jalga. Mu kasuema oli aga lasust nii suurest šokis et lasi mu lahti, ma jooksin minema. Ta vajus rõdupõrandale maha, ise hoides nuuksudes oma jalga kinni. Osa poli't#!?!#uli sisse ja vahistas Liliani. Nad hoidsid ta rabelevat keha kõvasti kinni, et ta endale rohkem haiget ei teeks. Nad viisid ta poli'tseiautosse. Nad avasid ka minu kunagise toa ukse ja lasid mu poiss-sõbra ja ema välja. Poli'tsei hakkas juba lahkuma, kuid ma jooksin neile järele ja tänasin neid. Nad vastasid midagi et see ongi nende kohustus teisi päästa hullude tädide käest. Viimast mõtles ta juba natuke naljaga pooleks. Ta hakkas jälle lahkuma, ma hüüdsin teda tagasi ja rääkisin talle oma kasuõest, kes arvatavasti oli kas majast põgenenud või oli siin majas lõksus. Poli'tseinik kes minuga oli rääkinud ütles teistele saatja kaudu midagi. Igatahes hakkasid kõik maja läbi otsima. 10 minuti pärast oli otsing lõpule viidud. Kedagi ei leitud. Arvatavasti 1 variant - ta põgenes, mis veel kahtlasem, märkamatult. Järelikult olid kõik minu loost nii suures hirmus, et ei pannud põgenevat Kairiini isegi tähele. Poli'tsei#!?!#d otsustasid ta läbi lasta kõigest hoiatusega.

Paari kuu pärast kohtus:

Me istusime koos ema ja Dannuga (Danieli hüüdnimi ;)) kohtupingis. Süüpingis (või kuidas iganes seda nimetatakse :D) istus mu kasuema. Kohtuistung oli 1 tund ja 18 minutit pikk. Ma nägin veel kuidas mu endine kasuema viidi oma vangikongi. Ah, see oli nii magus ja hea tunne, näha teda vangikongis. Nüüd ei saa enam keegi tema pärast viga... Kohtu lõppotsus oli see et mu emaks on taas määratud Mailee Kuusk. Mu nimelt eemaldatakse see Tuisult ja kogu mu kasuema varandus määrati mu emale ja mulle. Mu endine kodu määrati ka meile. Tegime seal ka natuke remonti. Minu toaks sai maja kõige suurem tuba. Ma sisustasin selle vastavalt oma maitsele. Tulemus oli lihtsalt vapustav.

Paar nädalat hiljem:

Ma suudlesin Danieli hüvastijätuks. Ta vastas samaga. Me olime mõlemad murest murtud, sest kaugsuhted pole ju kunagi toiminud ... Meievahelise vaikuse katkestas ema:"Liis, me võime ju alati sinna tagasi kolida ja selle maja siin jätta oma suvilaks. Ma arvan et sa tahaksid isegi tädi majja tagasi..."Mu vastus oli lihtsalt "Jah!" Kõik otsustatud, pakkisime kõik asjad kokku ja sõitsime bussiga taas endale koduseks saanud linna - Valga.

Valgas:

Kolisime oma tädi majja. Ema omakorda müüs oma maja Valgas maha. Saime palju raha selle eest. Enne suve lõppu tegime majas veel suurpuhastuse. Peale 3 kuud kogunes majja ju palju tolmu. Lõpuks kui maja oli korras hakkasime vabamalt võtma.
Lõpuks jõudis kätte ka tähtis päev - esimene september. Ma panin endale selga oma parimad riided. Ema aitas mind ka natuke juuste ja meigiga. Pidin tee ristis Dannuga kohtuma. Sammusin sinnapoole. Kui me kohtusime, siis ei saanud ta sõnagi suust. Ta oli vaimustunud mu kaunist figuurist ja ilusatest jalgadest ja mu sisemisest minast.Ta suudles mind ja siis hakkasime kooli poole jalutama. Aktusel nägin endal paljude pilke. Kokku kestis aktus 31 minutit. Saime uued õpikud jne.

2 päeva hiljem:

Elu parim päev. Ema näitas mulle hommikulauas lehte. Taaskord oli lehes mu kunagise võõrasema surmakuulutus:

Mälestame Lilian Tuisult,
kes oma kasutütre lolluse tõttu
endalt elu võttis.

Ta lihane tütar Kairiin Tuisult.

Naersin oma heledat naeru. See oli täis rõõmu. Mitte et ma oleks kellegi surma tõttu rõõmsam. Lihtsalt nüüd on see luupainaja läbi ... igaveseks! Nüüd kavatsen ma oma elu täiel rinnal nautida!

Koolis vabandas Sten oma kahtlase käitumise pärast, nüüd oleme sõbrad. Teiste klassikaaslastega sain ka nüüd paremini läbi. Miks? Sest ma olin nüüd rõõmsam ja mitte nii endasse tõmbunud.

Aastaid hiljem:

Ma olen nüüd kooli lõpetanud ... kuldmedaliga. Nüüd kavatsen ma edasi õppima minna ülikooli. Kuid enne seda abiellun ma oma elu armastusega - Danieliga.

Mu kunagine kasuõde on täielikult muutunud oma ema ülespoomise tõttu. Ta pole enam nii isekas ega ennasttäis kui varem. Tegelikult oleme me nüüd parimad sõbrad. Ükskord tuli ta meile külla ... Nüüd elab ta meie juures. Oleme kõik koos justkui üks suur pere. Peale mu võõrasema enesetappu on kõik justkui rõõmsamad ... Minu küll igatahes olen! Minu elu on nüüd viimseni muutunud!

Lõpp.

Autori kommentaar »