Teema: Järjejutud / Ulme / Õudus

Unelus #26 (0)

26.Charlies / Noah

Ma lahkusin taas akadeemiast. Ma teadsin nüüd, kus printsessi tuba asus ja oskasin nüüd teda mõjutada, kui vajadust tekib, kuid mulle tekitas muret, et ta ei näinud teadvat, kes ta tegelikult on.
Ajaloo üks suursugusemaid ja võimsamaid aadlike ei teadnud, kes ta on?
Ma otsustasin selle üle hiljem mõelda. Hetkel oli pakilisemaidki asju, mida teha. Ma pidin Kelly üles otsima ja temaga rääkima. Surusin kaasi põhja ja panin Mercedese mootori kaeblikult mürisema.
Ma teadsin, et ma sõidan lubatust palju kiiremini ja ma teadsin ka, et kui ma teelt välja peaksin sõitma ning avarii tegema sureks mu keha, kuid tõesti ainult mu keha, sest deemon selles oli surematu.
Ma sobrasin sõites oma keha - Noah - mõtetes ja mälestustes. Ma avastasin sealt ühe näo, mis oli mulle küll võõras, kuid hinge selle tagant tundsin ma kohe ära - Kelly. Kelly oli seal koolis, kus poiss käis õpetaja. Ma võtsin suuna koheselt aadressi poole, mille Noah mälestustest leidsin.
Jõudsin ühe korter maja ette, see oli seitsme korruseline.
Ma tulin Mercedesest välja ja ronisin mööda trepikoja treppe üles seitsmendale korrusele. Lasin pikalt uksekella, kuid kedagi ei tulnud.
Lõpuks kui olin juba ära minemas avati mulle uks. Vastu vaatas üks noor naine, kuid see ei olnud nägu, keda ma Noah mälestustest näinud olin.
"Vabandust, kas siin elab," sobrasin hetkeks veel enda mälus,"proua Kelly Griffin?"
"Jah, kuid ta on hetkel oma päriskodus Retfortias. Mina olen vaid üürnik," vastas naine.
"Kas te oskaksite mulle öelda ta täis aadressi?"
"Kahjuks ei, kuid ma võin teile ta telefoni numbri anda,"
"Jah, sellest oleks palju abi,"
Naine andis mulle ühel märkme paberil Kelly aadressi ja ma lahkusin, et alata oma paari tunnist kihutamist Retfortia poole.
Kohale jõudes oli juba hilja, kuid ma teadsin, et sellest ei ole midagi. Võtsin telefoni taskust ja valisin Kelly numbri.
Telefon jõudis kaks korda kutsuda, kui üks poisi hääl vastu võttis:
"Tere, siin on Matt Griffin,"
"Kas Kelly Griffinit ei ole?" küsisin.
"Ema p'eaks kohe tulema," vastas Matt.
Kostus jutuajamist, millest ma aru ei saanud ja siis hakkas telefonis rääkima naise hääl:
"Jah, kuidas saan teid aidata?"
"Kelly, see olen mina, Charlies,"
"Charlies? Kus sa oled?"
"Kusagil Retfortias,"
"Tule siia!"
"Ütle oma aadress."
Kelly andis mulle oma aadressi ja ma sõitsin sinna.

Teavita ebasobivast sissekandest!