Õuduste elu (neljas osa) (3)

Eelmises osas: Võtsime kolmekesi (Mina, Mirell ja Elly) üksteisel käest kinni...


Mis me nüüd teeme?? (Elly)
Mis me nüüd teeme?? (Mirell)
Mis Me Nüüd Teeme?? (Mina)
Mis me teeme siis? (Elly)

Vaatasin laua peale mis asetses meie kõrval. Seal oli telefon! Teadsin kohe mida teha!

Ma helistan Flazile!! (Mina)
Jah, tee seda! (Elly)
Kähku, kähku! (Mirell)
Helistasin...

Jaa Reelika! Mis on? (Flazy)
Tule jalamaid siia! Vannitoast kostis hetk tagasi ulgumine, kiljumine ja karjatus! (Mina)
Kas päriselt??? (Flazy)
Jah!! Jah!!! Kutsu kindlasti Niell ka! Ainult teie kaks võite tulla! Kiirusta!! (Mina)
Piip

Ta tuleb!! (Mina)
Tore!! (Elly)

Ootasime. Me ei kavatsenud minna vannituppa ega ust avama! Vaatasime telekast oma lemmik filme. MITTE ÕUDUKAID! Ei julgenud me midagi teha! Meil kõigil oli mõttes see, et kui poisid tulevad siis lähme me klassiõhtule ka! Varsti heliseski uksekell. Flazy ja Niell astusid sisse. Nii kui nad seda tegid kostis uuesti ulgumine, kiljumine ja karjatus! Poisid hakkasid hüüdma...

Kus te olete tüdrukud? (Flazy)
Aaeee! (Niell)
Me oleme siin! Üleval! (Mina)

Flazy ja Niell jooksid ka ülesse. Nad istusid meie kõrvale diivanile. Nüüd hoidsime juba viiekesti (Mina, Mirell, Elly, Niell ja Flazy) kätest kinni. Olime hirmul nagu alati. TEADSIME ET PIDIME VARSTI KOOLIÕHTULE HAKKAMA MINEMA! Aga kodust kooli oli ikkagi parajalt pikk teekond ja klassiõhtu hakkab kell seitse, siis kui juba pime on! Õnneks tulid poisid kaasa. Olime selle üle õnnelikud! Vaikisime tükk aega ja vaatasime filme...

Autori kommentaar »