Teema: Lühijutud / Noortejutud

Parim päev (1)

„Oh, mis see on?“ mõtlen klikkides järgmise video peale. Ekraanile tulevad kaks poissi, üks nunnum kui teine. Vasakpoolsesl on tumepruunid juuksed ning ta on umbes 18. Ta juuksed on sättitud niiöelda „Bieberi“ soengusse. Tal on seljas must pluus. Teisel on seljas kollase ruuduline pluus ning ka tema juuksed on „Bieberi“ soengus ainult, et teisele poole ja need on täiesti mustad. Ta on esimesest ainult natuke vanem. Nad räägivad mõlemad inglise keeles. Ma olen nendest esimesest pilgust sisse võetud.
Kui video läbi saab hakkan ma kohe selle üles laadinud kanalil ringi tuhlama. Ma saan teada, et selle laadis üles see kollase pluusiga poiss ning tema nimi on Phil. Varsti leian ma ka teise poisi kanali üles ja vaatan ka seal ringi. Tema nimi on Dan. Ma saan veel teada, et nad elavad koos Londonis. Sel hetkel muutun ma ülirõõmsaks, kuna ma ise elan ka Londonis.
Järgmise nädala jooksul vaatan ma kõik nende videod läbi ja tutvun nendega lähemalt. Ma vaatan ka paari nende sõprade videot, kuid ma olen nendest rohkem huvitatud. Ma liken nende mõlemate fännilehtesid, followin neid twitteris ning tumblris. Ma muutun täielikuks fänniks. Ma saan teada, et neil on oma raadioshow ning ootan siis juba pühapäeva, et seda kuulama hakata.
Kui see päev lõpuks kätte jõuab olen ma ärevil. Ma ootan õhtuni ja täpselt kell 7 hakab show pihta. See on lihtsalt võrratu. Ma kuulan terve show ära. Mul on nii kahju, et see läbi saab, aga mis parata. Ma olen veel natuke arvutis ning lähen siis magama, kuna lähen homme end BFiga poodidesse.
Järgmisel hommikul olen ma juba vara üleval ning valmistun välja minemiseks. Kell 10 lahkun kodust ning jalutan poe ette. Lisa(mu BF) juba ootab mind seal. Me siseneme poodi ja... keda me näeme!!!
Ma muutun nii rõõmsaks, et tahaksin lausa karjuda, aga selle asemel jooksen hoopis nendeni. Ma küsin kiirustades: „Kas te olete Phil ja Dan?“ Nad vastavad jaatavalt. Ma räägin neile, kuidas ma neid armastan ja, et mulle väga meeldis nende eilne show. Lõpuks küsin ma neilt autogrammi ka. Selle ajaga on Lisa minu juurde jõudnud. Kui nad on autogrammide andmise lõpetanud küsivad nad mult, et kas ma ei tahaks nendega koos jäätist sööma minna, et tutvuda lähemalt. OMG, OMG, NAD JUST EI KÜSINUD SEDA. MUL ON PRAEGU NII SUUR TIHK NENDE EES FANGIRLIMA HAKATA. OMG! Ma olen nii ärevil, et küsin: „Kuhu?“ Dan vastab: „ Loomapoodi,“ ning itsitab siis selle peale. Ma punastan.
Ma rahunen ja küsin siis Lisalt, kas talle sobib. Kui ta vastab jaatavalt olen minagi nõus. Me läheme neljakesi ning ostame jäätised, istume maha ning hakkame rääkima. Enamus ajast küsin mina küsimusi, kuid kui mul pole midagi enam küsida küsivad ka nemad. Lisa ise küll küsimusi ei esita, aga vastab selle eest agaralt.
Kui jäätised söödud saavad peame üksteisest lahkuma. Aga enne seda küsivad nad meilt meie twittereid ja tumblereid. Seejärel lähevad nad oma teed. „Oeh,“ ohkan ma. Lisa vaatab mind ja hakkab naerma. Me mõlemad naerame ning läheme siis järgmisesse ettejuhtuvasse poodi, et hakata hullupööra shoppama. Me ostame üliilusaid kingi teksasid ja pluus, kuid mina ainult mõtlen: „See on küll mu viimase 10 aasta parim päev.“

Autori kommentaar »

Teavita ebasobivast sissekandest!