Teema: Järjejutud / Armastus

Mõrumagus Armastus #9 (0)

06.06

Oli palav ja päikseline. Anettel oli täna seljas pruun pluus, beež põlvini seelik, mille allääres olevad lahtised ribad lendlesid natuke, tumepruunid sukapüksid, pruunid pika säärega tennised ning juuksed olid tal jälle hobusesabas.
Nad kõndisid Vabaduse väljaku treppidest üles.
``Kuidas teie eilne trenn metsas oli?`` küsis Anette, kui nad olid üles jõudnud.
``Tead, esimest korda ma pidin kahte inimest korraga õpetama,`` ütles ta kulme kergitades. ``Minu meelest on see nii tobe, et ta boyfriend kaasa tuli, raudselt ainult sellepärast, et ta oli armukade,`` muigas ta. ``Mõned kutid nagu ei saa lasta oma tüdrukut võõra kuti seltsi,nad peavad kogu aeg kontrollima.``
Anette ei viitsinud talle vastu vaielda ja vaikis.
``Ja kuigi me tegime sama palju trenni,`` jätkas ta , ``siis ma jõin selle aja jooksul rohkem vett, kui nemad kahe peale kokku, ning imelik et Eldina salli kandis.``
Nad läksid mäest alla, pöörasid paremale, kuni jõudsid jälle selle müüri juurde.
Anette vaatas seda ja ütles: ``Kuule siin on praegu nii jubedalt palv ja päikseline, kas me ei võiks seda äkki õhtu poole teha?``
``Jaa ikka,`` vastas Rick
Ta osutas kõrvenõgese moodi taimele ja küsis: ``Kas sa tead selle taime nime?``
``Ei,`` vastas Anette.
Nad läksid nõlvakust alla ja Anette noppis ühe õitsenud võilille, andis selle Rickile ja ütles: ``Soovi midagi.``
Rick võttis lille vastu, mõtles hetke ja puhus siis.
``On ka võimalik nii, et sa esitad küsimuse, millele saab ei/jah vastata ning puhud siis ära. Kui puhud kõik ära, siis on vastus jaatav, kui on veel seemneid alles, siis on vastus eitav,`` seletas Anette, kui nad mööda rada edasi hakkasid minema.
Nad võtsid Schnelli tiigi juurde minevate treppide juures kivist müüril istet.

Teavita ebasobivast sissekandest!