The Black Roses#Lisa - Osade kokkuvõtted. (7)

Tere, see on siis lisa, kus ma kirjutan kõik vajalikud hääldused ning kokkuvõtted ning mõningad muud asjad. See lisa ei tule eriti pikk, sest siia pole midagi erilist kirjutada. Sain lisa tegemis-mõtte DigiDeutsch'lt, kes tegi oma järjeka kohta lisa, kus oli kirjutatud osade lühikokkuvõtted jne. Siin on lisa siis - saate mõningat teada:

Hääldused:

Sophy - sõupi
Matthews - mäthevs
Jolanta - jolanda

Osade kokkuvõtted:

Esimene ja Teine osa:
Kõik alles algab - ühesõnaga, algus. Nendes osades me saame veidi lähemalt nende tüdrukute elust teada, mis lauluga neil on raskusi, kus nad oma proove teevad jne. Teises osas saab Pauliine kaks väga vapustavat uudist teada - Luise saabumise ning tema vanemate ootamatu lahkumise.

Kolmas, Neljas ja Viies osa:
Karolin on väga abivalmis sõbranna ning kutsub Pauliine enda juurde ööseks. Pauliine ja Karolin saavad teada ühe sünge saladuse, mis liiga järsult Pauliine südant riivab. Tüdrukud saavad teada, et nende konsert toimub varsti Pärnus ning nad peavad väga varajase bussiga minema. Tüdrukud jõuavad õnnelikult Pärnusse, kuid siis nad näevad Pauliine vanemaid, kes tüdrukut täielikult alguses eiravad.

Kuues, Seitsmes, Kaheksas ja Üheksas osa:
Tüdrukud nuputavad välja plaane, kuidas Pauliine vanemate tähelepanu haarata. Esimene plaan oleks peaaegu õnnestunud, kuid see tõi tegelikult vaid jama kaela. Üheksandas osas viiakse käiku Pauliine ujula-plaan, mille käigus Jolanta röövitakse Pauliine vanemate poolt.

Kümnes, Üheteistkümnes ja Kaheteistkümnes osa:
Pauliine on väga endast väljas. Ta jookseb parki ning saab kokku väga nägusa poisi - Edmundiga - kellesse ta kohe armub. Uus sõber tuleb tüdrukutele appi Jolantat päästma ning koos mõtlevad nad välja hiilgava plaani, mis algusest peale üsna libedasti läks, kuid pärast pääsesid nad väga napilt. Jolanta sai väga ebameeldiva saladuse teada - Pauliine vanemad olid tapjad.

Kolmeteistkümnes ja Neljateistkümnes osa:
Juba selles osas hakkas tegelikult lõpp lähenema. Kõik oli nagu juba möödas. Alfred ja Meida(Pauliine vanemad) nabiti kinni ning kõik lähevat nüüd jälle hästi. Kuid nüüd on Pauliinel küsimus - kellega ta elama hakkab? Siis helistab ta tädi Sophy'le ja küsib kas tema ja onu Matthews võiksid temaga paar aastat Kuressaares elada.

Viieteistkümnes osa:
Edmundi ja Pauliine suhe paistis nüüd lõpuks algavat. Poiss tirib tüdruku jälle parki - nende kahe nooruki kohtumispaika. Esimest korda said need mõlemad teismelised tunda tõelist suudlust... Pauliine saab teada, et tädi Sophy ja onu Matthews tulevad tema juurde paariks aastaks Kuressaarde. Samuti saab ka tüdruk teada, et tema eluarmastus elab temast vaid paar maja vasakul.

Kuueteistkümnenda esimene ja teine pool:
Need on kaks viimast osa, pealkirjaga: ,,Hinge sisse sõelu hetk". Nendes kahes osas näevad tüdrukud, kui hea Edmund ikka ronijana on -ta suudab isegi ilma kukkumata mööda katust joosta. Tüdrukud muidugi peavad ettevalmistusi tegema - peavad käima ilusalongis ning ostma uusi moekaid riideid ja kingi. Lõpuks on see suur hetk käes ning sellest ongi tulnud pealkiri.

Epiloog:
Järsk, kuid lühike lõpp. Viis aastat ja viiskuud on möödunud lennukiirusel. Edmundi ja Pauliine suhe on kaugele jõudnud. Elu on jälle endine.

Kirjutamata asjad:

Jätsin kirjutamata selle, et Alfred ja Maide on vabadusse saanud nende viie aasta ja viie kuu jooksul ning luusivad praegu Brasiilias. Hea koht luusmiseks, eks nad ei tahtnud rohkem Eestis midagi teha ja oma kasutütrega kokku puutuda nad kohe kindlasti ei soovinud.
Unustasin öelda, et nende mitme aasta jooksul on Pauliine ja tema bänd üpriski kuulsaks ning popiks saanud. Nad on välja andnud mitu plaati ja paar albumit. Samuti võeti Edmundit asendajaks - ta oskas igat pilli laitmatult mängida. Kui Luiset ei olnud, võis ta saksafoni mängida. Kellegi teise haigestumise järel võis ta samuti mingit teist pilli mängida. Kui kõik oleksid haigestunud - väljaarvatud Edmund - siis oleks jama käes.

Märkus kogu loo kohta:

Mulle see lugu vähemalt osaliselt meeldis. Ausalt öeldes - ma ei mõelnudki eriti midagi välja. Ma lihtsalt lasin oma kätel aktiivselt ning instinktiivselt liikuda klaviatuuril - see on kirjani.ku-instinkt vms. Ma lihtsalt kirjutan ja kirjutan, kuigi ma ei mõtle kõike kohe välja, just vastupidi - ma mõtlen kõik käigupealt välja.
Ma ei tea mida teised arvavad, kuid minu meelest tuli sellest jutust välja veidi segapuder, kuigi sellest tuli midagi ikka välja kah.

Pühendus:

Pühendan selle loo kõigile, kelle nimed on Pauliine või midagi selle sarnast. Pühendan selle ka neile, kellel võib selliseid olukordi ette tulla või on juba midagi sellist juhtunud. Suured pühhid ka TwilightSaga'le ja LoveVidevikule, kes igas osas kommenteerisid ning õhutasid mind jätkama.

Autori kommentaar »