Uus algus 1 (5)

Miks? Miks just tema? Mida oli tema halba teinud? Ei suutnud ma välja mõelda põhjust. "Clara tule juba!" karjus isa. Tõmbasin käega üle pisarate ja vaatasin veelkord ema tuba ja tema asju. Võtsin kaasa ühe tema pildi kus ta oli nii õnnelik... enne operatsiooni... Jooksin kiiresti majast välja autosse. Jätsin mõttes selle kohaga hüvasti. Kõik mu sõbrad jäävad siia...lõpetasin selle mõtte kiiresti ja hakkasin mõtlema millegist ilusast. Kuid kas mu elus ongi midagi ilusat?

"Me oleme kohal!" ütles isa julgustaval toonil. Astusin autost väja, võtsin oma kohvri ja läksin uksest mida isa lahti hoidis sisse. See maja oli päris ilus. Loodan, et mulle hakkab siin meeldima. Isa oleks nagu mu mõtteid lugenud ja ütles seda sama, et mulle hakkab siin meeldima. Küsisin isalt kus mu tuba on ja isa juhatas mind sinna. See oli päris suur tuba, kuid mu eelmine tuba oli mulle südamelähedasem. Eieiei ma ei tohi sellest jälle mõelda...Pakkisin oma asjad lahti ja panin kappi. Ema pildi panin oma öökapile. Läksin trepist alla vaatasin natuke majas ringi. "Clara mine õue ja vaata siin kandis natuke ringi ja tutvu inimestega." pomises isa. Astusin vastumeelselt uksest väja sooja õhu kätte. Kõndisin kuhugi parki kus oli mingi mänguväljak. Ma tean, et see on tobe, et mina olen sellises kohas, aga paljud minu vanused kiikusid seal. Ma olen suhteliselt arg ja ei julgenud kellegagi juttu teha, kuid ma nägin, et üks minu vanune poiss vaatab mind. Ta oli väga kaunis, selline salapärane. Hakkas juba pimedaks minema ja ma hakkasin kodu poole kõndima. Kui ma uksest sisse sain küsis isa mult kohe, kas sain kellegagi tuttavaks. "Sa ju tunned mind. Ma ei julge kellegagi rääkima minna." rääkisin isaga natuke julmal toonil. Isa vaid ohkas. See oli luba oma tuppa minna. Loivasin aeglaselt trepist üles ja suundusin oma tuppa. Mõeldes ise sellest salapärasest poisist, kes mind pärastlõunal jälgis. Tahaksin, et ta oleks minu uues klassis...eieiei tegelikult ikka ei tahaks. Uinusin mõeldes sellest salapärasest poisist, oma emast ja oma uuest elust.

Autori kommentaar »