Uus algus 6 (1)
Pärast haiglat kodus olles sain igapäev lilli ja kaarte. Ma ei teadnudki, et mul nii palju sõpru on. Ema surm oli peaaegu meelest läinud. Sain ka kaarte Oliverilt. Kummaline, aga tundsin ennast hästi, kui sain midagi temalt või pälvisin ta tähelepanu. Emmale rääkides ta ainult naeris selle üle ja ma saan aru miks.
Koolis olles tiirlesid kõik minu ümber. See oli naljakas, sest varem seda ei tehtud. Emma tundis ennast natuke kõrvalejäätuna, aga see läks tal üle. Õnneks ei olnud Oliveri koolis ta oli haige või midagi sellist. Kui ma koju läksin tellisin takso, sest tundsin ennast veidi ärevalt võibolla siiski natuke halvasti. Kui ma koju sõitsin sadas õues vihma ja oli natuke sombune. Kui takso peatus ja ma sain tuppa helises natukese aja pärast mu telefon. Numbrit ei näidanud ja ma ka ei osanud arvata, kes see on. Seega võtsin vastu. Helistajaks oli Oliver. Ta küsis, kuidas mul on ja, kuidas ma end tunnen jne. Mul oli temaga nii imelik rääkida. Kui ma kõnest Emmale rääkisin naeris ta väga ja isegi mul oli natuke kahtlane tunne. Õppisime Emmaga järgmise koolipäeva õppimised ära. Saatsin Emma ära ja ise läksin koju. Õnnetuseks oli seal ka isa. Ta rääkis, et müüb meie maja ära, kust me tulime. Olin slovunud, sest see on ikkagi minu kodu ja ta lubas seda mitte müüa. Loivasin trepist üles ja läksin oma tuppa. Viskasin riietega voodisse ja jäin magama mõeldes Emmast, oma vanast kodust ja emast ning Oliverist....
Autori kommentaar »
Lisa kommentaar
Kommenteerimiseks pead sisse logima
Kommentaarid
Väga hea järjekas!