Sind armastan, kas näed? (5)

Sinust mõtlen igal hommikul ja õhtul,
su suudlused liblikatega täidavad mu kõhtu.
Su pruunid silmad ja hooletu soeng,
neist segatud saab ka põnevaim loeng.

Su saabudes pesumasin välja viskab poldid,
Su vastu vahetaks ma kõik reidi sollid.
Sust mõeldes süda rinnus meeletult põksub
ja argipäeva mure must kaugele loksub.

Kui merest püüaks kinni ma kuldse kala,
ja soovida saaks talt kolm pisikest soovi sala,
mida sooviksin küll siis? Kas, sind?
Ei - vaid seda, et sama meeletult armastaks sa mind.

Mul praegu käes on ümmargune gloobus,
mõtlen, et viimasena sureb lootus,
kuid loodan, et enne mind siiski leiad sa,
kui maakera pole ja gloobust ka...

Autori kommentaar »