Ajaloost
Esimene Eesti-Läti-Leedu
kolmikkohtumine sulgpallis toimus 1965.a. Algul kandis võistlus Balti
matši, hiljem karikavõistluste nime. Kolmel esimesel korral jäi Eesti
võistkond kolmandale kohale. Esmakordselt võideti kolmikkohtumine
1986.a. Võistkonda kuulusid Skaidrite Nurges, Reet Valgmaa, Riina
Valgmaa, Jüri Tarto, Raivo Kristianson ja Jaak Nuuter.
Järgmisel, 1969.aastal, peeti hoopiski nelikkohtumine (lisandus
Valgevene). Järjestus: Läti, Eesti, Leedu, Valgevene. Eesti koondises
mängisid Skaidrite Nurges, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Heino Aunin,
Raivo Kristianson, Urmas Pau ja Toomas Sander.
Teine võistkondlik võit saavutati 1973.a. Võistkonda kuulusid
Marika Dolotova, Reet Valgmaa, Riina Valgmaa, Boris Bogovski, Raivo
Kristianson, Alfred Kivisaar, Janno Nikkel ja Jüri Tarto.
Järgnevatel aastatel elas võistlus mitmetel põhjustel
kriisisituatsioonis, kolmik- kohtumised toimusid ebaregulaarselt.
1980.a. algasid noorte
kolmikkohtumised, võistkonda kuulusid kolme vanuseklassi esindajad.
Kuni aastani 1989 ei kaotanud Eesti võistkonnad kordagi.
Täiskasvanute võistlused jätkusid
regulaarselt 1984.a. Järjestus: Eesti I, Leedu, Eesti II, võistluse kümnekordne
võitja Läti jäi viimaseks (võistluste korraldajamaa on tavaliselt
olnud esindatud kahe võistkonnaga). Eesti I võistkonnas mängisid Ann
Avarlaid (praegu Marandi), Mare Reinberg (Pedanik), Peeter Munitsõn,
Kalle Kaljurand, Ain Matvere, Ivar Kask. Ka 1986.a. kolmikkohtumise võitis
Eesti, järgnesid Leedu ja Läti.
Järgmisel, 1987.a., matšil saavutasid Eesti võistkonnad koguni
kaksikvõidu. Järjestus: Eesti I, Eesti II, Leedu, Läti. Eesti
esimeses võistkonnas mängisid Mare Reinberg (Pedanik), Terje Lall,
Anneli Lambing (Parts), Ain Matvere, Peeter Munitsõn ja Andres Ojamaa.
1988.a. surnud ringiga lõppenud võistlus andis peale täiendavat
geimivõitude lugemist võidu Eestile (+2), 2. Läti (0), 3. Leedu (-2).
Kahekümnes võistlus toimus 1989.a. ja üle aastate oli jälle võidukas
Leedu, 2. Eesti, 3. Läti.
Edasi, kuni 1997.aastani, võitis Eesti vaid korra ja sedagi
suhteliselt napi eduga, valitses Leedu. Varieeriti ka võistkonna
koosseisu, ühel võistlusel esinesid koondarvestuses nii noored kui ka
täiskasvanud.
1998.a. oli Eesti esimene nii täiskasvanute
seas kui ka noorte kahes vanuseklassis - seega ka üldvõitja.
Sama tulemust korrati 1999.a. kevadel Siguldas. Eesti võistkonnad
esinesid koosseisus:
täiskasvanud: Piret Hamer, Kaire Saks, Meelis Maiste,
Peeter Munitsõn, Heiki Sorge;
U-19: Ulla Helm, Eve Jugandi, Andres Aru, Sven Kavald, Peep
Plakk, Tauno Tooming;
U-16: Johanna Irve, Helen Reino, Kati Tolmoff, Kai-Riin
Saluste, Indrek Jaal, Toomas Erik, Gert Günka, Juri Mihhailov.
Eesti mängijad olid edukad ka järgnenud individuaalturniiril, 15-st
meistrimedalist võideti 10, lisaks saadi 8 teist kohta.
1999.a. võitis üle paari aasta jälle
Leedu - Eesti võistkond alistus finaalis 2:3. Juunioritest (U-19) ja
kuni 17-aastaste vanuseklassis võtsid võidu Eesti koondised.
Tänud Helmut Valgmaale.
|